Finantsinspektsioonile laekub järjest rohkem päringuid bitcoin’i või plokiahela tehnoloogia kohta, samuti äriplaani kirjeldusi, kuidas nimetatud vääringuid/tehnoloogiat plaanitakse kasutada. Sellise suundumuse võimalikkuse on eelkõige tinginud infotehnoloogia areng, tänu sellele on võimalik jõuda lihtsal viisil suure hulga inimesteni. Näiteks Eestis kasutab internetti 88,1% täiskasvanud elanikkonnast, kusjuures 98% noortest kasutab internetti iga päev. Kõik nad on potentsiaalsed investorid või tarbijad. Virtuaalvääringud põhinevad tehnoloogial, mis on lihtsasti kättesaadav, millest on loodud kujutlus, et see on turvaline. Virtuaalvääringuid on võimalik luua, skaleerida ja internetis levitada, kordagi päriselt inimesega kohtumata. Tegu on virtuaalmaailmaga, milles on võimalik teavet ehk vääringut kiiresti liigutada, seejuures üle riigipiiride ja sageli varjatult või anonüümselt.