Töökeskkond ja stress
Tööstress on Euroopas üks levinumaid terviseprobleeme. Ettevõtjad kulutavad töötajate vaimse tervise häirete tõttu igal aastal sadu miljardeid eurosid.
Positiivsed emotsioonid hoiavad inimese tervena
Maailm ei ole rahunenud ja uudised uutest nakkuskolletest, suurtest koondamistest ja surmadest erinevates riikides jätkuvad. Sõnad „pandeemia“, „eneseisolatsioon“, „koolide/lasteaedade sulgemine“, „karantiin“ ringlevad igapäevaselt meie kultuuriruumis. Kuidas end sellises olukorras kaitsta ja säilitada hea vaimne tervis?
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Keedetud konna fenomen
Stressiteooria rajaja, Kanada arstiteadlase Hans Selye definitsiooni järgi on stress keha mittespetsiifiline vastus igasugusele väljakutsele. See võib olla füüsiline või vaimne, pärit väljast või organismi seest. Ingliskeelse sõna stress tõlge on pinge, rõhk; tegusõnana siis: rõhutama, pingestama, toonitama.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Pingete ja stressi kogemine tööpostil on sagenenud
Pingete ja stressi kogemine on sagenenud ja töötajad muretsevad rohkem oma töö ja rahalise olukorra pärast, selgub värskest Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 11 000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.
Kui saaksin vaid ajas tagasi minna ja kõik uuesti teha!
Stress – tema kahjulikus vormis on laias laastus taandatav kahte tüüpi nähtustele, väidavad teadlased. Ühed on seotud minevikus toimunud sündmuste, valikute kahetsemisega ja teised tuleviku pärast muretsemisega. Meelele ja mõistusele hullemad tunduvad olevat need esimesed, kirjutab koolitaja Raimo Ülavere oma blogis.
