2021. aastal Kesk-Euroopas korraldatud uuringu andmeil koges tööstressi häirivat mõju vähemalt kaks kolmandikku töötajatest, mõnes majanduselu sektoris on mõju suuremgi. Ka Eestis on erisuguste uuringute andmeil hakatud tööstressi tajuma üha enam.

Kui 2015. aastal märkis statistikaameti korraldatud Eesti tööelu uuringus tööga seotud stressi esinemist ca 15% vastanutest, siis 2020. aasta Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee küsitluses oli selliseid inimesi juba 18%.

Suur osa viimasele uuringule vastanutest tõi välja töökeskkonna tähtsuse stressi mõjutajana.

Mida saab teha, et töökohal stressi ennetada?

• Seaduse kohaselt tuleb tööandjal selgitada välja töökoha psühhosotsiaalsed ohutegurid ning seejärel nendega tegeleda*. Et erinevates firmades võib eri ametipositsioonidel või töölõikudes korraga esineda kuni 120 psühhosotsiaalset ohutegurit, mis töötajaid mõjutavad, on oluline leida spetsialist, kes oskaks neid tööstressoreid hinnata. Seejärel saab kavandada ja rakendada vajalikke sekkumisi stressi leevendamiseks.
• Leppige kokku, millised on organisatsioonis hea suhtluse ja üksteise toetamise tavad kolleegide vahel. Neist on kirjutatud lähemalt ühes varasemas tervisekalendri postituses.
• Pakkuge suurema stressi ja läbipõlemise riskiga töötajatele välja- ja täiendõpet psühholoogiliste ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks, teenindamisoskuste treenimiseks vms. Nii aitate ära hoida väärtuslike töötajate töövõime vähenemist.
• Püüdke taastada stressist ja läbipõlemisest kahjustatud töötajate töövõime ja elukvaliteet, pakkudes soodsamat töörežiimi või kasutades professionaalide abi nõustamisel või teraapias.

Mida saab igaüks ise teha?

• Tea, mis on su lepingus, sh millised on tööülesanded ja ette nähtud töömaht. Suuremahulised nõuded kiire töötempo juures on eraldi stressor.
• Sageli ei lõpe töö siis, kui lõpeb tööpäev. Kui peres kasvavad väikesed lapsed või on vaja kanda hoolt erivajadusega pereliikme eest, tuleks tööandjat neist asjaoludest teavitada, sel juhul saab ta võimaluste piires seda arvesse võtta näiteks töögraafiku koostamisel või saab töötaja teha tööd kodus. Kodu ja pere on väga olulised.
• Õpi iseennast paremini tundma ja juhtima. Kui tead, millised olukorrad tekitavad ärevust ja pingeid, oskad nendeks paremini valmis olla ja toime tulla. Häid nippe leiad Peaasjade veebist .
• Püüa tööl hoiduda konfliktidest, need nõuavad lõivu nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt ja on väsitavad. Püüa olla neutraalne, ära suru peale oma vaateid ja ära anna alust kuulujuttudele.
• Hoidu rööprähklemisest. Psühholoogid leiavad, et parem viis vahelduvate, keerukate ja kiirete ülesannetega toime tulemiseks on õppida känkima (ingl k chunking), ehk õppida ülesandeid süstematiseerima, et pakkida kokku need suuremateks ühikuteks.
• Tee töös minipause, et lubada pisikest puhkust ja taastumist: vaheta asendit või asukohta, tee pisikesi jalutuskäike või võimlemispause, pööra tähelepanu meeldivatele objektidele töökohal või ümbruses.