Eestis mullu tehtud ostutehingutest sooritati 48 protsenti sularahaga, selgub reedel avaldatud Euroopa Keskpanga (ECB) uuringust.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et 80% Eesti lastest saab taskuraha. Regulaarselt hakatakse lastele taskuraha andma alates seitsmendast eluaastast, kuid ainult 20% Eesti peredest selgitab enne taskuraha andmist põhjalikult, kuidas rahaga vastutustundlikult ümber käia.
Eestis avastati ringlusest 2017. aasta esimesel poolel 247 võltsitud europangatähte, mida on ligi 10% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Võrreldes 2016. aasta teise poolega on võltsingute arv sel aastal jäänud aga samale tasemele. Tänavu avastati Eestis kõige rohkem 50euroste pangatähtede võltsinguid – 188 võltsingut, mis moodustab 76% Eestis leitud võltsingute koguarvust. Euroalal tervikuna moodustavad ligikaudu 85% võltsingutest 20- ja 50-eurosed pangatähed, mida on umbes samas suurusjärgus aasta varasema ajaga võrreldes. Võttes arvesse ringluses olevate europangatähtede hulka, on võltsingute arv väike nii Eestis kui ka euroalas. Täpsem ülevaade Eestis levitatud võltsitud eurodest on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehel.
Alates tänasest hakkab Eesti Pank väljastama kommertspankade kaudu uue kujunduse ja turvaelementidega 50euroseid pangatähti. Uue seeria 50eurose kõige silmatorkavam muudatus on läbipaistev portreega aken Europe kujutisega rahatähe paremal serval.
Kümmekond aastat tagasi hakkas sularaha kasutamine oluliselt vähenema – töötasu hakati valdavalt maksma ülekandega pangakontole, majanduskulude avanssi ja aruandlust hakati samuti arveldama panga kaudu. Ärme siinkohal räägi neist ettevõtetest, kes riigimaksude vältimiseks ümbrikupalka maksavad.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255