49% ettevõtjatest ei ole rahul valitsuse majanduspoliitikaga, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu poolt 2019. aasta viimases kvartalis läbiviidud küsitlusest. Valitsuse tegevusele kriitilise hinnangu andnud ettevõtjate osakaal kasvas nii eelmise kvartali kui ka aastataguse perioodiga võrreldes.

Eesti Tööandjate Keskliit saatis eile siseministeeriumile oma seisukoha kavandatavate välismaalaste seaduse ja õppelaenu muutumise seaduse kohta.

Eesti Tööandjate Keskliit on nõus, et spetsialiste koolitades tuleb silmas pidada tööturu vajadusi. Tuleb ka tõdeda, et Eestis on järjest suurenev töötajate puudus, seda enam tuleks teha selleks, et siin õppinud välismaalased, kes on juba kohaliku ühiskonnakorraldusega tuttavad, saavad anda oma panuse siinsele tööturule.

Keskliit on seisukohal, et töötamine aitab välismaalasi integreerida ühiskonda ning seega peale õpingute lõpetamist oleks neil oluliselt lihtsam leida Eestis püsivat töökohta. Seda enam, et arvestades välismaalasest töötajatele kehtestatud palgakriteeriumi, eeldavad tööandjad, et sellise palga küsijal on olemas ka töökogemus.

Töötamise võimaldamine on oluline kõigi osapoolte jaoks – nii tudengite, tööandjate, ülikoolide kui ka riigi jaoks. Eesti peaks olema huvitatud eelkõige andekatest välisüliõpilastest, kuid kõikidel õppijatel ei ole võimalik aastate kaupa elada säästudest või vanemate kulul. Tulevased tudengid teevad oma valiku Eesti ülikoolide kasuks ka selle järgi, missugused on siin stipendiumid  ja võimalused töötamiseks. Kui stipendiumi ei saada, siis on tudengil valik kas koguda raha õppimiseks või siin töötada. Enamik tudengitest peab üsna loomulikuks töötamist õppimise ajal – esiteks soovitakse rohkem kogemust ja teiseks katta oma kulud.

Töötamisele piirangute kehtestamine võib pigem tuua kaasa  mitteametliku töötamise riski suurenemise, mis omakorda kasvatab riigi administratiivset koormust. Eelnõu järjepidevust ja sisemist loogikat arvestades oleks julgeoleku riski pidanud välja tooma ka siin (nagu keskmise palga nõude kirjeldamisel), kuid kahjuks seda tehtud ei ole, mis jätab mulje põhjenduste kallutatusest ja ekspertsuse puudumisest.

Puudub analüüs ja sisuline argumentatsioon ka miinimumtundide (16 tundi nädalas) põhjuse  kehtestamiseks. Eelnõus ei ole toodud selgeid statistikale või uuringutele tuginevaid põhjendusi, miks tahetakse asuda helgete peade Eestisse õppima ja tööle asumist piirama, mõningad selgitused piirangute õigustamiseks on täielikult ebaõnnestunud.

Toonitame, et välistudengite Eestisse meelitamine on nii siinse majanduse kui haridusasutuste huvides, kes peavad muuhulgas välistudengite toel katma riiklikust alafinantseerimisest tingitud puudujääke. Eesti riik peaks otsima võimalusi, kuidas olla välistudengite ja talentide jaoks atraktiivne sihtriik, mitte välja mõtlema uusi takistusi nende siia tulemisel.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit

Rahandusministeerium saatis Eesti Tööandjate Keskliidule arvamuse avaldamiseks maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mille kohaselt kehtestataks ehitusobjektidel alltöövõtjate ja töötamise reaalajas registreerimise kohustus.

Maksu- ja Tolliameti analüüsidest ja erialaliidu infost nähtub, et väljatöötamiskavatsuses viidatud ebaausa konkurentsi näited ehitussektoris tõesti eksisteerivad. Kuna teema on tõepoolest aktuaalne, siis soovides leida probleemile võimalikult hea lahendus, osaleb tööandjate liit eelnõu väljatöötamisprotsessis.

Liit soovib näha ka halduskoormuse vähendamist ja riigi infosüsteemide ühtlustamist, et samu andmeid näiteks ehitusprotsessi või töötamise kohta ei tuleks erinevatesse andmebaasidesse dubleerivalt sisestada.

Tööandjate keskliit viitas oma pöördumises rahandusminister Martin Helmele, et väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud objektipõhine registreerimissüsteem oleks ettevõtjatele oluliselt koormavam kui liidu pakutud isikupõhise kaardi esitamise kohustus. Registreerimiseks tuleks võimalused luua igal objektil, töötajaid täiendavalt koolitada ja pidevalt suunata registreerimiskohustust täitma ning tagada, et ka objektide vahel liikuvad töötajad oleksid õigesti registreeritud, kirjutab liit.

Eesti Tööandjate Keskliit on samuti seisukohal, et töökohal viibimise aja registreerimise mõte on vähendada osalise ümbrikupalga riski, kuid kahtleb, kas reaalajas registreerimise süsteem selle vastu aitaks.

45 protsenti ettevõtjatest peab valitsuse viimase kolme kuu tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks ja 7 protsenti positiivseks, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu küsitlusest. 48 protsendi vastanute hinnangul ei mõjutanud valitsus ettevõtluskeskkonda kummaski suunas.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul on kahetsusväärne, et ametiühingud loobusid juba saavutatud kokkuleppest tõsta järgmisel aastal alampalka 7 protsendi võrra.