2010. aasta kujunes majanduskriisist taastumise aastaks nii Eestis kui
ka Euroopa Liidus tervikuna. 2009. aasta aprillis langes EL
tööstustoodang kriisiaja madalaimale tasemele, kahanedes varasema aasta
sama kuuga võrreldes viiendiku. Eesti tööstustoodang langes samal ajal
30% ning püsis sellises languses kuni 2009. aasta juulini. 2010. aasta
alguses asendus langustrend suhteliselt järsult kasvuga. Kui 2009. aasta
keskel oli Eesti Euroopa Liidu riikide hulgas kõige suurema toodangu
langusega riik, siis alates 2010. aasta II kvartalist tõusis kiireima
toodangu kasvuga riigiks.
Kui 2009. aasta kokkuvõttes vähenes Eesti tööstustoodang eelneva aastaga
võrreldes kõikides tööstusharudes, siis 2010. aastal ületas toodang
eelmise aasta taseme juba peaaegu kõikides tööstusharudes. Oluliselt
mõjutasid toodangu kasvu suurema osatähtsusega tööstusharud —
elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes ligi kaks korda ning
puidutöötlemine, kus toodang suurenes üle veerandi. Väiksematest
tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite, masinate,
metalli, paberi, farmaatsia- ja plasttoodete tootmises. Toodangu kasv
põhines peamiselt ekspordi suurenemisel. Välisturule müüdi üle kahe
kolmandiku kogu töötleva tööstuse toodangust. Eksport kasvas 2009.
aastaga võrreldes 41%. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt nõrgem —
siseturule müüdi 2010. aastal sama palju toodangut kui aasta varem.
Siiski kasvas siseturu nõudlus aasta jooksul pidevalt. Toodangu kiire
kasvu mõjutaja oli osaliselt ka 2009. aasta madal võrdlusbaas.
2010. aasta detsembris suurenes tööstustoodang eelmise aasta detsembriga
võrreldes 39%, sealhulgas töötleva tööstuse toodang 41%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2010. aasta detsembris 1%
rohkem toodangut kui novembris, töötlevas tööstuses suurenes toodang
kuuga 2%.
Detsembris toodeti 70% rohkem elektrit ja 8% rohkem soojust kui 2009.
aasta detsembris. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise
elavnemisest tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi
kasvu koosmõjul.
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeksi trendid Euroopa Liidus,
jaanuar 2000 – detsember 2010 (2005 = 100)
Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.
Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, 2010 ja detsember 2010
(protsenti)
| Tegevusala | 2010. aasta võrreldes 2009. aastaga | Detsember 2010 | ||
|---|---|---|---|---|
| muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga |
|||
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc |
|||
| KOKKU | 22,7 | 1,3 | 42,2 | 38,5 |
| Energeetika | 31,0 | 11,7 | 38,4 | 38,4 |
| Mäetööstus | 7,0 | -5,3 | 6,6 | 5,1 |
| Töötlev tööstus | 23,1 | 1,9 | 44,6 | 40,6 |
| toiduainete tootmine | 0,6 | 3,1 | 10,5 | 8,5 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 26,9 | -6,2 | 22,9 | 19,9 |
| metalltoodete tootmine | -2,8 | -5,7 | 25,9 | 21,4 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 176,8 | 20,9 | 263,8 | 252,3 |
| elektriseadmete tootmine | 11,6 | 4,5 | 54,1 | 48,6 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | 14,7 | -15,9 | 41,6 | 37,6 |
| mootorsõidukite tootmine | 108,3 | -3,2 | 66,1 | 61,1 |
| masinate ja seadmete tootmine | 27,8 | -6,7 | 46,6 | 41,2 |
| kummi- ja plasttoodete tootmine | 24,5 | -3,7 | 35,9 | 30,7 |
| ehitusmaterjali tootmine | 10,5 | -11,0 | 3,0 | -1,4 |
b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul
on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt
korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks
eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud
tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude
tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama
kuuga.
Statistikaamet
