Uuringust selgub, et 44 protsendiga kasutatakse enim AI-tehnoloogiaid Eestis müügi- ja turundusvaldkonnas, järgnevad 38 protsendiga administratiivtöö ja asjaajamiste korraldamine ning 25 protsendiga personalitöö, sealhulgas värbamine.
CVKeskus.ee värbamisagentuuri juhi Grete Adleri sõnul on tehisintellekt värbamisel toeks nii tekstiloomes, näiteks ametiprofiili koostamises, tööpakkumiste kirjutamises ja atraktiivse otsepakkumise loomises, kui ka kandideerijate esmasel hindamisel.
„Oluline on silmas pidada, et tehisintellekt meie eest värbamisotsust ei tee, vaid toetab värbajat teabe ja analüüsiga, mis aitab teha teadlikuma otsuse,“ märkis Adler ja lisas, et tehisintellekt aitab vältida ka eelarvamusi.
Kuigi AI-tehnoloogiad on praegu kasutusel 38% organisatsioonides, siis peamiselt kasutatakse neid veel lihtsamate, rutiinsete ja toetavate ülesannete tegemiseks. Vaid üks protsent Eesti tööandjatest tõi uuringus esile, et AI-tehnoloogiad on nende ettevõttes suurel määral kasutuses.
2024. aastaks prognoosib 31 protsenti Eesti tööandjatest, et AI-tehnoloogiate kasutamine nende organisatsioonis kasvab.
„Võidujooks AI-talentide värbamisele ei ole Eestis veel alanud – vaid iga kümnes tööandja peab täna vajalikuks olla AI-spetsialistide silmis atraktiivne tööandja,“ tõi uuringust esile Grete Adler, kes lisas, et ka tööpakkumistel näeb praegu veel harva AI-tehnoloogiatega seotud märksõnu.
Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal cvkeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise ja muid muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 407 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale.
Kui soovite ekspertide nõuandeid, kuidas raamatupidajate ja finantsistide töös AI-tehnoloogiaid kasutada, ootame teid veebruarikuus RUP.ee raamatupidamise praktikumile 2024.
