BNS-i arvutused näitavad, et 2019. aastaks tõuseb diisli aktsiis 22 sendi võrra liitri kohta. Kui võtta aluseks näiteks reedene diislikütuse hind tanklates, siis tähendab see 23,4-protsendilist hinnatõusu.
Ühistranspordiindeksi, mis on koostatud maanteeameti poolt, arvestatakse iga aasta üle, kui palju on vahepeal kasvanud tööjõukulud, inflatsioon ja kütusehinnad. Selles indeksis on kütusekomponendil 37-protsendiline osakaal, mis teeb 2019. aastaks 8,6-protsendilise tõusu.
Indeksit arvutatakse kogu aasta keskmise järgi, mis tasandab võimalikult ära kütuseturu kõikumised ja muu sellise. Kuid suurusjärk jääb samaks – ka siis, kui jääksid tõusmata palgad ja tarbijahinnad, tõusevad kulutused ühistranspordile ainuüksi diisliaktsiisi tõusu toel 8-10 protsenti.
Näiteks Tartu linn ostab praegu bussiliinide operaatorilt keskmiselt 3,6 miljonit liinikilomeetrit aastas, mille keskmine hind on 2,2 eurot. Ülaltoodud arvutuse järgi tõuseksid nelja aasta pärast kulutused 7,9 miljonilt eurolt 700 000 euro võrra 8,6 miljoni euroni.
Omavalitsused ei ole veel kulu- ja tulubaasi muudatusi läbi arvutanud, kuid murelikuks teeb see kõiki omavalitsusliite. Linnade Liit tuleb kokku mai algul ja siis hakatakse arutama ka lähiaastatel muutuvaid tulusid-kulusid, ütles liidu tegevdirektor Jüri Võigemast BNS-ile. "Numbreid veel ei ole, kommenteerida raske, aga mingi kümnendik võiks see suurtes joontes olla," ütles ta.
Ka maaomavalitsuste liidu esimees Kurmet Müürsepp, et häid lahendusi kuigi palju ei ole. "Piletihindu saab ju tõsta, aga dotatsioon on muidugi oluline osa ühistranspordist. Maal ei rõõmusta keegi selle tõusu üle, eriti ei oleks ma seda oodanud Reformierakonnalt, nemad on alati öelnud, et aktsiisitõus tõstaks maapiirkonnas kulusid paratamatult ja nad on ka aktsiisitõusu vastu olnud," ütles ta BNS-ile.
