Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit eurot ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Tulud kasvavad 0,9 miljardi euro ehk 5,8 protsendi võrra ja kulud 0,7 miljardi euro ehk 3,9 protsendi võrra võrreldes tänavuse eelarvega. Investeeringute ja investeeringutoetuste kogumaht ulatub 1,9 miljardi euroni. Sõjalise kaitse kulutused moodustavad 3,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Maksukoormus kujuneb 2025. aastal 35,8 protsenti SKT-st, samal ajal kui valitsussektori eelarvepuudujääk jääb kolme protsendi tasemele SKT-st, täites Maastrichti eelarvetasakaalu reeglit.
Investeeringud on suunatud kaitsetööstusele, infotehnoloogiale, Rail Balticu rajamisele, teedeehitusele, hoonete renoveerimisele, taastuvenergia kasutuselevõtu edendamisele ning kunstihoone ja rahvusraamatukogu renoveerimisele. Samuti suurenevad keskmise vanaduspensioni ning sügava puudega laste ja tööealiste inimeste toetused. Eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamine jätkub.
Aktsiisitõusud
Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi määrad tõusevad aastatel 2025–2028. Tubakatoodete aktsiisimäär suureneb 2025. ja 2026. aastal 10 protsenti ning alkoholi aktsiisimäär 2025. aastal 5 ja 2026. aastal 10 protsenti. Seejärel tõuseb aktsiis 5 protsenti ka 2027. ja 2028. aastal. Piirikaubanduse kasvu tõkestamiseks jäeti menetluse käigus ära kavandatud täiendav alkoholiaktsiisi tõus.
Pliivaba bensiini ja teiste samaväärsete kütuste aktsiisimäär tõuseb neljal järgneval aastal 5 protsenti. Bensiini aktsiisimäär on püsinud muutumatuna alates 2018. aastast.
Julgeolekumaks
Julgeolekumaks kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni, et suurendada riigi kaitsevõimet ja rahastada julgeolekuinvesteeringuid. Maks koosneb kolmest komponendist:- kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist,
- kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist,
- kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
Muud olulisemad seadused
- Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmine: lihtsustatakse kasutatud rehvide äraandmist, mis on edaspidi tasuta ja piiranguteta. Samuti täpsustatakse mootorsõiduki ja selle osade tootja mõistet ning keskkonnakaitseloa taotlemise sätteid.
- Alusharidusseadus: luuakse terviklik alushariduse süsteem, tõstetakse kvalifikatsiooninõudeid ning kaotatakse lasteaiajärjekorrad.
- Rahvatervishoiu seadus: laiendatakse terviseameti järelevalvepädevust ning keelustatakse alaealistele solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkumine.
- Tolliseaduse muutmine: tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid ning täiendatakse maksu- ja tolliameti erivahendite loetelu.
