Riigikogu majanduskomisjoni liige Andres Sutt rõhutas, et aktsiisimäärade ja hasartmängumaksu tõusu tuleb vaadata osana riigirahanduse seisu parandamisest.
„Maksumuudatused aitavad eelarvedefitsiidi pöörata kahanemise kursile. Väiksem defitsiit tähendab madalamat riigivõlga ja intressikulusid mitte ainult riigile, vaid ka eraisikutele ja ettevõtetele,“ tõdes Sutt. Ta kinnitas, et Eesti ei ole riigirahanduse korrastamisega üksi, sest samaga tegelevad näiteks ka Prantsusmaa, Suurbritannia ja Soome.
Aktsiisitõusu mõju hindadele on pigem väike
Alkoholiaktsiisi tõstmise vajadust kinnitab Suti sõnul selle kättesaadavuse tuntav kasv. „Alkohol on muutunud teiste kaupadega võrreldes oluliselt kättesaadavamaks, sest palgad on kasvanud kiiremini kui alkoholi hind,“ nentis ta.
„Õlle hinnast moodustab aktsiisi ja käibemaksu tõus 2025. aastal 6 senti. Bensiini puhul on aktsiisitõusu mõju koos käibemaksuga 6,3 senti,“ avaldas Sutt.
Ta lisas, et riik jätkab strateegiliste teede- ja taristuprojektide ehitamist, nagu Rail Baltica ja Libatse-Nurme ning Sauga-Pärnu 2+2 lõigud Via Baltica trassil.
Hasartmängumaksu tõstmise puhul tõi Sutt välja, et seeläbi panustab riik täiendavaid vahendeid kultuurivaldkonda. „Kultuurkapitali tuludest moodustavad alkoholi- ja tubakaaktsiis ning hasartmängumaks pea 99%. 2025. aastal on Kultuurkapitali eelarve 47,2 miljonit eurot, mida on 1,2 miljonit eurot rohkem kui käesoleval aastal. Viie aastaga on eelarve kasvanud üle 50%,” ütles Sutt.
Suureneb kultuuri- ja spordivaldkonna rahastus
Maksumuudatuste toel vähendatakse Kultuurkapitalile suunatud hasartmängumaksust kultuuriehitiste otstarbeks eraldatav osa 60,6 protsendilt 52 protsendile. „Selle sammuga tugevdame Kultuurkapitali sihtkapitale ning maakondades kultuuri ja spordi toetamise võimalusi,“ rääkis Sutt.
„Muutub ka Kultuurkapitalile ettenähtud hasartmängumaksu eraldise sisemine jaotus – 2/3 sisule ja 1/3 jääb ehitistele. Nii suureneb kultuuri- ja spordivaldkonna toetusteks ettenähtud rahastus ning väheneb kultuuriehitiste osa. Muudatus jõustub 2026. aasta 1. jaanuarist,“ ütles Sutt.
Andres Sutt rõhutas, et kõikide juba vastu võetud ja koos 2025. aasta eelarvega vastu võetavate maksumuudatuste tulemusena jääb Eesti maksukoormus endiselt 35,4 protsendile SKT-st. „See on oluliselt madalam kui Euroopa Liidu keskmine. Uusi maksutõuse peale nende, mis on juba seadustatud või mille osas on eelnõu sisse antud, enne järgmisi riigikogu valimisi ei tule,“ kinnitas ta.
