Seda efekti nimetatakse ülekandeefektiks (spill-over effect). Positiivsed ülekandeefektid teistele palgasaajatele võivad aset leida, kuna madala kvalifikatsiooniga töötajad asendatakse kõrgekvalifikatsioonilistega, alampalka kasutatakse võrdlusbaasina palgakujunduses või kuna tööandjad soovivad säilitada teatud suhteliste palkade hierarhiat ettevõttes. Seega võib alampalga tõus märkimisväärselt mõjutada palgajaotust ja selle kaudu ka keskmise palga tõusu.
Kuna Eestis kehtib sama alampalk kõigile töötajatele, ei ole võimalik alampalga ülekandeefekte tuvastada regioonide, tegevusalade või ametikohtade võrdlemisel. Seetõttu kasutasime uuringus David S. Lee metoodikat (“Wage inequality in the United States during the 1980s: rising dispersion or falling minimum wages?”, Quarterly Journal of Economics, Vol. 114, No. 3, pp. 977–1023) ja analüüsisime alampalga mõju asemel efektiivset alampalka ehk alampalga ja mediaanpalga vahet. Jagasime majanduse regiooni ja tegevusala põhjal mõttelisteks tööturgudeks (stratumiteks) ning analüüsisime nendel efektiivse alampalga mõju palgajaotusele.
Sellest tulenevalt on üks selle uuringu uuendusi, et analüüsitavaid tööturge ei piiritletud ainult aja ja piirkonna alusel, vaid sellele lisandus veel üks tegur: palgasaajate tegevusala või amet. See muudatus tähendab, et meetodit saab rakendada ka siis, kui piirkondade arv riigis on väga väike (näiteks ei saa Eestis teostada sarnaseid analüüse nagu USA-s, kus 50 osariiki saab käsitleda eraldiseisvate tööturgudena).
Uuringu tulemused on toodud joonisel. Sellel on näha alampalga mõju mõõdetuna elastsustena, mis näitavad, kui palju tõuseb Eestis palk teatud palgajaotuse protsentiilis alampalga 1%lise tõusu korral.
Kogu valimi ehk 14 aasta analüüs näitab, et alampalga tõusu mõju on suurem alumistele protsentiilidele, kuid see väheneb tunduvalt palga lähenedes mediaanpalgale. Näiteks tõuseb 5. protsentiili palgasaajate palk alampalga 1% kasvu korral ligikaudu 0,6% ning 10. protsentiilis 0,5%. Alampalga ülekandeefektid on kõige suuremad 20. protsentiilis ja vähenevad siis üsna kiiresti sedamööda, kuidas palk mediaanini jõuab. See tähendab, et alampalk on Eestis aidanud kaasa palkade ebavõrdsuse vähenemisele.
Arvestades ülekandeefektide suurusega üle kogu palgajaotuse, tähendab 2014. aasta näitel alampalga üheeurone tõus kõigi täistööajaga töötavate palgasaajate keskmise palga 11-sendist tõusu.
Joonis. Alampalga tõusu mõju palgajaotuse protsentiilidele, elastsused 95% usalduspiiridega
Märkus: p5–p50 viitab 5. protsentiili ja mediaanpalga vahele, p10–p50 10. protsentiili ja mediaanpalga vahele jne.
Lisaks analüüsisime uuringus ka alampalga mõjusid soo, vanuse ja majandustsükli lõikes. Ülekandeefektid palgajaotuse protsentiilides on naiste puhul suuremad kui meeste puhul ning üle 45-aastaste palgasaajate puhul suuremad kui alla 45-aastaste palgasaajate puhul. Seega on alampalga ülekandeefektid tugevamad nendes demograafilistes gruppides, kus palgad on üldjuhul madalamad. See tähendab aga ka, et alampalga tõus on aidanud vähendada soolist ja vanuselist palgalõhet Eestis. Palgajaotuse alumises osas olid ülekandeefektid üleilmse majanduskriisi ajal ehk aastatel 2008–2010 väiksemad kui enne või pärast kriisi.
Eesti alampalga mõju teistele palgasaajatele on sarnane USA, Ladina-Ameerika arenevate riikide ning mõne Ida-Euroopa üleminekuriigi kohta tehtud uuringutulemustele, kuid suurem kui Ühendkuningriigi ja mõne Euroopa mandririigi kohta tehtud uuringutes. Seda märkimisväärset mõju võib seostada alampalga olulise rolliga palkade ja hindade kujundamisel, aga ka Eesti majanduse struktuursete iseärasustega, nagu kollektiivsete palgaläbirääkimiste väike roll, palgaläbirääkimiste pidamine jaanuaris, mõningate tasude ja hindade sidumine alampalgaga ning alampalga ja alampalgast veidi suuremate palkade madal tase.
Eesti Panga ökonomistid Simona Ferraro, Jaanika Meriküll ja Karsten Staehr analüüsisid, kuidas on alampalga tõstmine mõjutanud Eestis nende töötajate palka, kes teenivad alampalgast rohkem.
Uuringus kasutati statistikaameti tööjõu-uuringu mikroandmeid aastatest 2001–2014 ja analüüsiti Eesti residentidest täistööajaga palgasaajaid, s.t välja jäeti osalise tööajaga töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad ja välismaal elavad töötajad.
Kasutati netopalka ehk palgasummat, mille töötaja saab kätte pärast makse. Kuna alampalk kehtestatakse brutosummas, teisendati alampalk tulumaksusüsteemi põhimõtete alusel netoväärtusesse.
Valim hõlmas suhteliselt pikka perioodi, mistõttu oli võimalik uurida, kas alampalga mõju palgajaotusele muutub äritsükli jooksul. Seejuures pöörati erilist tähelepanu mõju erinevustele üleilmsele majanduskriisile eelnenud buumi ajal, kriisiaastatel ning kriisile järgnenud taastumise ajal.
