Uue valitsusliidu moodustamisel on praeguseks muu hulgas kokku lepitud elektriturureform, millega riiklikul energiafirmal Eesti Energia tekib kohustus pakkuda kodutarbijale kütteperioodi vältel börsivälise fikseeritud hinnaga elektri universaalteenust, et kompenseerida tarbijatele elektrihinna tõusu. Teenuse hinna peab kinnitama konkurentsiamet. Teistel elektrimüüjatel universaalteenuse pakkumise kohustust kava kohaselt poleks.
Ehkki reformi täpsemate detailide kohta praegu palju teada pole, on Adamson reformi suhtes kriitiline. Tema sõnul peaks riik eristama lühiajalised kriisilahendused pikaajalistest strateegilistest otsustest.
Energiakriisis oleme seetõttu, et uutesse elektritootmisvõimsustesse ei ole aastate jooksul investeeritud piisavalt. Lühiajalised kriisimeetmed peaksid keskenduma kodutarbijate energiavaesuse leevendamise ja majanduse konkurentsivõime säilitamise abinõudele,
rääkis Adamson.
Ta rõhutas, et turu stabiilsus on konkurentsivõime üks tähtsamaid osi. "Mida muutlikum ja ettearvamatum on turg, seda ebasoosivam on kliima uuteks suuremahulisteks investeeringuteks. See tähendab, et poliitikate ja regulatsioonide olulised muutused vähendavad investeerimiskindlust nii kohalikel ettevõtjatel kui välisinvestoritel," märkis Adamson.
Veel üks aspekt, mida investorid tema sõnul raha paigutamisel hindavad on turuosaliste võrdne ja läbipaistev kohtlemine, sõltumata sellest, kas tegemist on riigi- või eraettevõttega.
Reformi suhtes on umbusklikud ka teised elektrimüüjad. Eesti Gaasi juht Raul Kotov ütles BNS-ile teisipäeval, et valitsusliidu plaan tekitab hulgaliselt küsimusi.
"Näiteks see, kas universaalteenust hakatakse pakkuma ainult otse kodutarbijatele või ka korteriühistutele. Elektrituru seadus käsitleb kodutarbijatena ainult füüsilisi isikuid, korteriühistud on aga väiketarbijad ja võrdsustatud äritarbijatega. Lahtine on ka see, kas Eesti Energia kontsernis olevatele tootmisettevõtetele pannakse kohustus müüa ka kõigile elektrimüüjatele elektrit samadel tingimustel nagu nad hakkavad seda pakkuma universaalteenuse osutamiseks Eesti Energiale," tõi Kotov välja vaid mõned küsimused.
VKG Elektrivõrkude juht Ivo Järvala ei poolda samuti hindade riiklikku reguleerimist ning ei osanud öelda, kas VKG hakkab sarnaselt Eesti Energiale universaalteenust pakkuma.
"On selge, et vaba konkurentsiga turul tekib kauba hind pakkumise ja nõudluse tasakaalus. See, kas ka VKG hakkab pakkuma universaalteenust või mitte, sõltub turuhinna ja riigi poolt fikseeritava hinna vahekorrast," ütles Järvala.
