„Seni oleme eurotoetuse abil korda teinud suure osa Eesti baastaristust – üle 600 kilomeetri maanteid, olulisi liiklussõlmi, raudteetaristu, pea igas maakonnas parandati joogivee- ja kanalisatsioonisüsteeme. Eelneval kümnel aastal oleme investeerinud 4,1 miljardit eurot. Uuel eurotoetuse perioodil on Eesti jaoks kesksel kohal majanduskasv, tööhõive suurendamine ning töö- ja elukvaliteedi tõstmine. Sellest annab aimu ka ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite jagunemine, kus on suurenenud investeeringud haridusse, tööhõivesse, innovatsiooni ja ettevõtlusesse,“ selgitas rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk.
Koskaru-Nelk märkis, et Eesti jaoks on alanud perioodil struktuuritoetuse suunamisel kuus peamist prioriteeti – arendada haridust ja tööhõivet, majandust, keskkonda, energeetikat, transporti ning infotehnoloogiat. „Lähtume investeeringute tegemisel ka sellest, et need oleksid jätkusuutlikud ilma eurotoetuseta. Samuti, et need omaksid positiivset mõju majandusele ja ühiskonnale ega tekitaks lisakoormust riigieelarvele,“ lisas ta. Sel perioodil lähtutakse enam põhimõttest, et struktuurivahendite kasutamine peab tagama arenguhüppe, suurendama mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus eesmärkide saavutamist ja selle kvaliteeti ning omama positiivset järelmõju.
Eesti saab kolmest ühtekuuluvuspoliitika fondist ehk struktuurivahenditest – Euroopa sotsiaalfondist (ESF), Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) ja ühtekuuluvusfondist (ÜF) toetusi kokku 3,5 miljardit eurot kuni aastani 2020. Selleks, et rahastust leiaksid kõik vajalikud ja jätkusuutlikud ettevõtmised Eestis, korraldab rahandusministeerium koostöös valdkondlike ministeeriumidega eurotoetuse infotuuri. Teabepäevad toimuvad 19. veebruaril Tallinnas, 4. märtsil Võrus, 12. märtsil Haapsalus, 17. märtsil Jõhvis, 26. märtsil Rakveres, 7. aprillil Pärnus ja 15. aprillil Tartus. Tallinna infopäeva ettekandeid saab osaliselt jälgida otseülekandena ka www.struktuurifondid.ee vahendusel.
