01.06.2011 Kolmapäev

Analüütik: jaekaubanduse kasvu taga on varakamate klientide ostud

Vähemkindlustatud inimesed, keda pitsitab reaalsissetuleku jätkuv vähenemine, hoiduvad tarbimast, märkis Pajula oma nädalakommentaaris.

"Ekspordibuumi suurem hoog – vähemasti selle kasvumäärasid puudutavas vormis – hakkab tasapisi mööda saama," kommenteeris Pajula. Sisenõudlus ei ole tema sõnul Eesti väikeses majandusruumis võtmemuutja, vaid peegeldab kas ekspordinõudlust lahjendatud kujul või ekspordinõudlust laenukasvu kaudu võimendatult.

Tarbimislaenude portfell seevastu muutub Pajula sõnul aina õhukesemaks, mistõttu peaksid tema hinnangul jaemüügi kasvunumbrid olema oma tipptaseme lähedal.

Näiteks automüügi aastane kasvumäär kukkus aprillis 13%-le pärast märtsi 41-protsendilist kasvu.

Teisipäeval avaldatud aprillikuu statistika järgi on jaekaubanduse aastane kasvumäär jõudnud tagasi 2007. aasta lõppu, selgitas Pajula. Eelmise kuu kaheksaprotsendiline läbimüügi reaalkasv on viimase kolme ja poole aasta parim näitaja.

"Rahalise läbimüügi absoluuttaseme poolest oli aprill ootamatult tugev," ütles Pajula. "Viimase viie aasta jooksul on vaid 2008. aasta aprillis rohkem kaupu müüdud." Kuu rahaline läbimüük on tema sõnul alates 2009. aastast stabiliseerunud 290 miljoni euro lähedal, mis on ligikaudu 40 miljoni euro võrra vähem kui keskmiselt kuus 2007. ja 2008. aastal.

"Aprillis halvenes järsult tarbijate hinnang oma rahanduslikule seisundile," kommenteeris Pajula. Tarbijate hinnang oma rahalisele seisundile langes aprillis pea 10 protsendipunkti,mis on viimase 15 aasta suurim kuine kukkumine.

Näitaja on Pajula sõnul langenud samale tasemele, kus see oli enne suuremat tõusu möödunud aasta teisel poolel. Stabiilsema tarbija kindlustunde indeksi järgi on analüütiku hinnangul samuti paremad ajad selja taha jäänud.

"Huvitaval kombel on kindlustunde indeksi ja tarbimislaenude jäägi vahel alates 2008. aasta lõpust olnud väga tugev negatiivne korrelatsioon," märkis Pajula. Kahe aasta jooksul pärast 2009. jaanuari tõusis kindlustunde saldo 33 protsendipunkti võrra ja samal ajal vähenes tarbimislaenude jääk 185 miljoni euro ehk rohkem kui 20% võrra.

"Viimase pooleteise aasta jooksul on tarbimislaenude jääk kahanenud iga kuu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes umbes 10 protsendi võrra ja vähemasti esialgu pole siin mingit suuremat suunamuutust veel näha," ütles Pajula.

BNS


Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255