Paabut märkis, et kui statistikaameti andmetel kasvas juunis Eesti jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsihindades aastases võrdluses 3,5%, siis müügimahud kasvasid püsihindades enim posti ja interneti teel müüdavate kaupade osas – aastakasv püsihindades oli seal 20,7%.

"Samuti on jätkuvalt kasvamas kasutatud kaupade populaarsus. Seega võib sarnaselt eelmise kuuga täheldada muutust tarbijate eelistustes – peamiseks kriteeriumiks ostude sooritamisel on siiski hind ning seega peaasjalikult ostetakse riideid kasutatud rõivaste kauplustest ja/või interneti ning posti teel. Jätkuvalt kasvavad hinnad on muutnud tarbijaid üha ettevaatlikumaks ning tarbimisotsuseid tehakse üha teadlikumalt," rääkis Paabut.

Tarbijate teadlikkuse kasv tuleneb analüütiku sõnul ühelt poolt sellest, et sissetulekute kasv puudub või on seni olnud üpris tagasihoidlik. "Seetõttu tuleb leibkondadel seista silmitsi kasvavate kulutustega toidule ja eluasemele ning saada hakkama oluliselt kitsama eelarve tingimustes, mis aga tähendab, et püsikuludest ülejääv osa kasvavate hindade korral jääb üha väiksemaks."

"Teisalt mõjutavad teadlikumaid ostuotsuseid ka möödunud aastate kogemused, mis on seotud töö ja/või sissetulekute kaotamise ja laenude teenindamisega seotud raskustega," lisas Paabut.

Ta tõi välja, et toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv pöördus juunis positiivseks. Aastases võrdluses kasvas müük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, püsihindades 2,2% ning toidukaupade, alkohoolsete jookide ja tubakatoodete spetsialiseeritud kauplustes 14,3%. "Oma rolli mängivad siin ka eelmisest aastast pikemad pühad – kosunud kindlustunne ning erinevalt eelmisest aastast rohkem puhkepäevi kasvatas müüki just eriti spetsialiseeritud kauplustes."

Paabut märkis, et püsikaupade müük näitas juunis mõnevõrra tagasihoidlikumat kasvu – majatarvete, kodumasinate ja muu taolise jaemüük kasvas püsihindades vaid 3,3%, mais oli kasv 11,5%. Samas kasvas seni peamiselt negatiivseid kasvunumbreid näidanud rõivaste ja jalatsite jaemüük püsihindades 9,9%.

"Aasta teisel poolel peaks eratarbimise kasv mõnevõrra kiirenema ning seda peaasjalikult seetõttu, et tarbijate kindlustunne on juba praegu kasvanud ning hirm töötuse ees vähenenud. Viimast toetavad ka tööturu indikaatorid – hõive kasvas selle aasta esimeses kvartalis 6,8 protsenti," lausus Paabut. Ta lisas, et hõive kasv suurendab majapidamiste sissetulekuid: ühelt poolt kasvab palgasaajate arv ja teisalt kasvavad ka juba hõivatute palgad. Palgad küll sel aastal veel üpris tagasihoidlikult.

Seega on analüütiku hinnangul alust uskuda, et vaatamata püsikulutuste kasvule, on kasvanud ka majapidamiste valmidus ja soov kulutada. Samas, lähiminevikus kogetud tarbimisbuumi siiski ette näha ei ole, sest nagu öeldud, on tarbijad oma ostuotsuste tegemisel märksa tasakaalukamad ning teadlikumad. "Ka näitavad eraisikute hoiuste kasvunumbrid seda, et majapidamised peavad vajalikuks ka teatava rahalise puhvri olemasolu, et kaitsta end võimaliku sissetulekute vähenemise või kaotamise vastu."

Nordea Marketsi Põhjamaade analüütik Annika Lindblad ütles, et jaemüügi näitajad on Eestis kerkinud ootuspäraselt. Kuigi jaemüügi maht pole endiselt jõudnud 2008. aasta tipptasemeni, on arengud julgustavad.

Positiivsete arengute põhjuseks on Lindbladi sõnul endiselt peamiselt töötlev tööstus ja eksport, kuid samas on kohalikud tarbijad hakanud mängima aina kasvavamalt olulist rolli, kui järk-järgult paraneb olukord töötuse ja palkade valdkonnas.

Lindblad lisas, et samuti on näha kasvu toidukaupade müügis. Paranev kohalike tarbijate kindlustunne toetab jaemüüki, oma panuse annavad ka turistid, märkis ta.

Ohuna tõstab Lindblad esile kõrge inflatsioonimäära, mis jätkuvalt kahjustab tarbijate ostujõudu. Seetõttu püsib jaegmüügi kasv tagasihoidlikul tasemele.