"Teise kvartali SKP nii suur allapoole korrigeerimine, see on majanduse kasvutempo aeglustumine võrreldes niigi nõrga esimese kvartaliga, oli täiesti ebameedivaks üllatuseks. Ootasin, et võrreldes esialgse arvutusega SKP-d korrigeerida ei tule ja kui tuleb, siis minimaalselt ülespoole," ütles LHV Panga majandusekspert Heido Vitsur BNS-ile.

Vitsuri sõnul ei olnud üllatuseks ehitus- ja transpordiettevõtete kehvapoolne käekäik, kuid kasvava tööhõive juures oleksid majanduse ülejäänud sektorid pidanud nimetatud sektorite nõrkust tasakaalustama.

"Loomulikult sunnib esimese poolaasta sedavõrd nõrk tulemus ja jätkuvalt negatiivsed signaalid ehitusettevõtjatelt senisest veel kriitilisemalt suhtuma SKP lähiajaprognoosidesse," ütles Vitsur.

Nordea Panga Eesti peaökonomist Tõnu Palm võrdles oma kommentaaris BNS-ile Eesti majandust neljakolvilise mootoriga, kus silindriteks on eksport, investeeringud, eratarbimiskulutused ja valitsussektori lõpptarbimiskulutused, tuues sealjuures välja, et neljast silindrist töötab ainult üks - eratarbimine.

"Kõige tähtsam mootori osa on ekspordi silinder, sest sellega on seotud ülejäänud. Paraku ekspordi panusele sellel aastal veel panustada ei saa," kommenteeris Palm. "Valitsussektori silindrisse, mille roll on temperamentset autosõitjat ohjata ja mootori tempot siluda, ei ole aga tänavu ega järgmine aasta lisakütust valada," lisas ta.

Kuivõrd ka erasektori ja riigi kapitalimahutused kokku lõpetavad selle aasta pigem negatiivse aastakasvuga - eelmise aasta teise poole kõrge võrdlusbaas ja sellele lisanduv määramatus mõjutab erasektori investeeringute kasvu aeglustumist,- on majanduse kasvuriskid selleks aastaks allapoole.

Positiivse külje pealt tõi Palm välja ettevõtlussektori kapitalimahutuste kuueprotsendilise kasvu ning seejuures kõrge masinatesse ja seadmetesse investeeringute osakaalu. Lisades veel kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe - netoekspordi tasakaalu, mis moodustas SKP-st 0,9 protsenti.

Kuigi ootus oli, et teise kvartali SKP kasvu hinnang väga palju ei muutu, siis SEB panga majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul selle allapoole korrigeerimine üllatav ei olnud. "Juba mõnda aega on mitmed indikaatorid näidanud, et majandus on aeglustumistsüklis, nagu ma seda ka varem märkinud olen. Nüüd uute numbrite valguses on selgunud, et vähe sellest, majandus on ka päris ehtsas majanduslanguses," ütles Arumäe BNS-ile.

Lisaks eratarbimisele tõi ka Arumäe positiivse asjaoluna välja netoekspordi kerge kasvu ning investeeringute languse kahanemise. Seega tõi kehvema majanduskasvu võrreldes esimesega kaasa pigem teenuste ekspordi vähenemine, märkis ta.

Majanduskasv erinevates sektorites on ebaühtlane. "Samal ajal kui veondus ja laondus kahanes 16 protsenti, kasvasid haldus- ja abitegevused 15 protsenti. Ligi kolmandik kõigist sektoritest on languses, samal ajal teine kolmandik kasvab väga kiirelt ja keskmine kolmandik kidub keskmise majanduskasvu ümber," rääkis Arumäe.

Arumäe tõi välja, et sesoonselt ja tööpäevadega kohandatud määrade järgi oli majanduskasv nii esimeses kui teises kvartalis võrdne, näidates aastaseks kasvuks 1,5 protsenti.

Statistikaameti teatel kasvas täpsustatud andmetel Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes üks protsent, augustis avaldatud esialgsetel andmetel oli teise kvartali majanduskasv 1,3 protsenti.