Eesti riigivõlg ei ole enam Euroopa Liidu madalaim
Eestis kasvas riigivõlg 2023. aasta esimese kvartaliga võrreldes 6,3 protsendipunkti 23,6 protsendini. See oli ühtlasi liidu suurim kasv, asetades meid madalamate võlakoormustega riikide hulgas Bulgaaria järel teisele kohale. Kvartalivõrdluses kasvas Eesti riigivõlg 4 protsendipunkti, teatas Eurostat.
Bulgaariale ja Eestile järgnesid väiksemate võlakoormustega 27,2 protsendiga Luksemburg ja 30,8 protsendiga Rootsi. Kõige kõrgem oli võlakoormus esimese kvartali lõpus jätkuvalt Kreekas, kus see ulatus 159,8 protsendini SKP-st. Järgnesid Itaalia 137,7 protsendi, Prantsusmaa 110,8 protsendi, Hispaania 108,9 protsendi ning Belgia 108,2 protsendiga.
Euroalal oli riigivõlg keskmiselt 88,7 protsenti SKP-st, vähenedes aastavõrdluses 1,4 protsendipunkti. EL-is tervikuna oli riigivõlg esimeses kvartalis aga 82 protsenti SKP-st, kahanedes aastaga 1 protsendipunkti võrra.
Aastavõrdluses kasvas võla ja SKP suhe 12 EL-i liikmesriigis, langes 14 riigis ja püsis stabiilne Iirimaal. Enim kahanes võlakoorem aastavõrdluses 12 protsendipunkti Portugalis.
Euroalal moodustasid esimese kvartali lõpus koguvõlast 83,9 protsenti võlakirjad, 13,6 protsenti laenud ning 2,6 protsenti valuuta ja hoiused. EL-is tervikuna moodustasid võlakirjad 83,4 protsenti, laenud 14 protsenti ning valuuta ja hoiused samuti 2,6 protsenti koguvõlast.