Madal digitaliseeritus annab suurema võimaluse finantspetturitele leida nõrkasid kohtasid raha välja petmiseks. Digitaalse intensiivsuse indeks näitab, kui palju ettevõtted kasutavad moodsaid digitaalseid tehnoloogiaid, nagu pilveteenuseid, suurandmete analüüsi ja tehisintellekti. Indeks koosneb erinevatest komponentidest, näiteks ettevõtte veebilehe olemasolu, e-kaubanduse kasutamine, pilveteenuste kasutamine ja küberturvalisuse meetmed.
Ressursipuudus ja madalamad tööjõukulud takistavad digitaliseerimist
„Mida kõrgem on indeksi skoor, seda enam on ettevõte tehnoloogiliselt arenenud ja integreerinud digitaalseid lahendusi oma igapäevastesse tegevustesse ning aitab hinnata, kui valmis on ettevõtted digiajastu väljakutseteks. See tähendab ka küberrünnakute tõrjumist ja finantspetturite tuvastamist,“ selgitas Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.
Eurostati 2023. aasta andmete järgi jäävad Eesti ettevõtted digitaalsuse tasemelt Euroopa keskmisest maha. Vähemalt baastasemel digitaalse võimekuse saavutas 59 protsenti EL-i ettevõtetest. EL-i eesmärk on, et 2030. aastaks jõuaks üle 90 protsendi väike- ja keskettevõtetest vähemalt baasdigitaalsuse tasemeni. Eesti näitajad jäävad Euroopa Liidu üldisest keskmisest maha eelkõige just kõrge ja väga kõrge digitaalse taseme saavutamisel. Eestist eespool on ka näiteks Horvaatia, Leedu, Küpros, Malta. Kõige kõrgemal kohal on Soome, kus on väga kõrge digitaliseerituse indeks – 13 protsenti.
„Kuna digitaliseerimine ja automatiseerimine nõuavad raha, siis ei ole paljudel ettevõtetel võimalik nendesse investeerida. Kuna tööjõukulud on Eestis võrreldes nii mõnegi teise Euroopa riigiga samuti madalamad, siis on ettevõtetel selle võrra vähem motivatsiooni teatud protsesse digitaliseerida,“ ütles Tkatšenko.
Tkatšenko selgitas, et kõrge digitaliseeritusega kaasnevad loomulikult ka omad riskid ja tekivad uued nõrgad kohad, mida finantspetturid ära kasutada püüavad, aga eelkõige aitavad erinevad digitaalsed vahendid siiski turvalisust tõsta. „Näiteks automatiseeritud andmeanalüüs, mis võimaldab tuvastada kahtlaseid tehinguid kiiremini ja täpsemalt ning aitab töötajal teha paremini kaalutletud otsuseid. Pilveteenused ja turvalised andmehoidlad aitavad kaitsta tundlikku teavet. Tugeva küberturvalisusega saab paremini kaitsta ettevõtte süsteeme pahavara ja häkkerite eest,“ lausus Tkatšenko.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on 2024. aasta vältel toimunud 25 juhtumit, mille puhul esitles kelm end ettevõtte töötajana, kus ta tegelikult ei töötanud, ning esitas tasumiseks võltsarve. Kokku oli selliste pettuste kahju 614 896 eurot. „Kuna petturid kasutavad ära ettevõtte töötajate tähelepanematust, kohusetunnet ja kiiret töötempot, siis on oluline koolitada inimesi pettuseid ära tundma ja ennetama,“ lisas Tkatšenko.
