Käibemaksu tasuti aprillis 172,7 miljonit eurot ning seda oli 5,6 protsenti enam kui möödunud aastal sama ajaga. Maksustatavad käibed kasvasid peamistes tegevusvaldkondades võrreldes eelmise aastaga 2 protsenti. Käibemaksu tasumine on viimase kolme kuuga kasvanud enim energeetikas ning kinnisvaraalases tegevuses, vastavalt 14,3 ja 13,5 protsenti. Kinnisvaras on kasvule kaasa aidanud korteriomandite ja kinnisasjade ostu-müügitehingute suurenemine ning hinnatõus. Energeetika kasvu toetab elektrienergia ja soojuse tarbimise kasv nii ettevõtete kui ka kodutarbijate seas.

Aktsiise tasuti aprillis 62,6 miljonit eurot, mida on 3,2 protsenti vähem kui mullu sama ajaga. Aktsiiside tasumise vähenemine tuleneb madalama aktsiisimääraga mootorikütuste suuremast varumisest enne aktsiisitõusu tänavu veebruaris. Varutud kütuse tarbimine võtab rohkem aega kui möödunud aastal ja seetõttu taastub kütuseaktsiisi tasumise tavapärane tase aeglasemalt. Kütuseaktsiisi tasuti tänavu aprillis 16,5 protsenti vähem kui mullu samal kuul. Aktsiiside tasumist on positiivselt mõjutanud tubaka- ja alkoholiaktsiisi suurem tasumine võrreldes eelmise aastaga: tubakaaktsiisi tasuti 18 protsenti ning alkoholiaktsiisi 5,7 protsenti enam.

Füüsilise isiku tulumaksu tulu oli aprillis 27 miljonit eurot ehk 10 protsenti enam kui eelmisel aastal. Maksu- ja tolliamet tagastas aprillis 8,1 miljonit eurot tulumaksu, kolme kuuga on tagastatud 94 miljonit eurot.

Esialgsetel andmetel olid koolituskulude ja eluasemelaenu intresside mahaarvamised väiksemad kui möödunud aastal, kolmanda pensionisamba maksed mullusel tasemel ja lastega seotud mahaarvamised kõrgemad. Koolituskulude mahaarvamine vähenes ootuspäraselt, sest mahaarvatavate kulude nimekirja eelmisel aastal muudeti. Eluasemelaenu intresside mahaarvamiste summat mõjutas mahaarvamiste ülempiiri langus 1920 eurolt 1200 eurole.

Juurde määratud tulumaksu summa kahanes võrreldes eelmise aastaga kõige enam muu vara – kinnisvara, maa – võõrandamisest saadud kasu eest. Üüri- ja renditasu eest juurde määratud tulumaks, mida mõjutas eluruumiga seotud kulude mahaarvamise võimaldamine 20 protsendi ulatuses tulust, jäi eelmise aastaga samale tasemele.

Aprilli lõpuks oli valitsussektori eelarve puudujääk 0,24 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 53 miljonit eurot. Eelarve puudujääk on aasta alguses tavapärane ja seotud muu hulgas tulumaksutagastustega. Võrreldes möödunud aasta nelja esimese kuuga oli sel aastal eelarvedefitsiit 48 miljoni euro võrra suurem, tingituna peamiselt suurenenud investeerimismahtudest. Valitsussektori eelarve hõlmab lisaks keskvalitsusele ka eraldi eelarvetega kohalikke omavalitsusi ja sotsiaalkindlustusfonde ehk töötukassat ja haigekassat. Valitsussektori puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarve puudujäägist. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus nelja kuuga 114 miljoni euroni ja sotsiaalkindlustusfondidel 15 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli aprilli lõpuks 76 miljoni euroga ülejäägis.