"Eesti esimese poolaasta üllatavalt aeglane majanduskasv ei olnud laiapõhjaline ja tulenes tugevnenud konkurentsist veonduse ja laonduse sektoris. Meile jõukohane kolme- kuni neljaprotsendiline kasv on saavutatav juba järgmisel aastal. Kuigi kasv kujuneb aeglasemaks kui eelmisel kümnendil, on see siiski märksa kiirem kui ülejäänud euroalal," ütles Hansson panga teates.
Senisest aeglasem majanduskasv ja ka aeglasem inflatsioon tähendavad ettevõtjate jaoks seda, et tulude nominaalne kasv kujuneb edaspidi aeglasemaks. "See peaks muutma ettevõtjad kulude kasvu osas valvsaks, kuna riskiks on kitsenevalt tööjõuturult lähtuvad palgasurved," sõnas Hansson.
"Eesti arengut hakkab üha enam mõjutama see, et siin elavate tööealiste inimeste arv väheneb. Eelolevate aastate tootmismahu suurendamise keskne küsimus on seetõttu nii tööjõu hulk kui ka selle arendamine. Eestis on alarakendatud ja töötada soovijaid, kes pole veel tööd otsinud, umbes 60 000 inimest, kuid nende kaasamine eeldab tööandjatelt suuremat töötingimuste paindlikkust," lisas ta.
Hanssoni sõnul tasub tähele panna Eestile olulise kaubandusparteri Soome raskuste põhjuseid. "Esiteks on Soomele tähtsad paberi- ja elektroonikatööstus hääbunud, viimane eelkõige tugevnenud konkurentsi tõttu. Teiseks on Soomes viimasel kümnendil kiirelt kasvanud tööjõukulutused, mis on vähendanud majanduse konkurentsivõimet," rääkis Hansson.
Eesti eeliste seas nimetas keskpanga president Euroopa väikseimat riigivõlga. "Oleme kriisist väljumas ilma kasvanud võlakoormata ja see pakub töökohti loovatele ettevõtjatele kindlust maksusüsteemi stabiilsuse osas," lisas ta.
Euroala riikide eelarved on väiksemas puudujäägis ja konkurentsivõime on paranenud, seda ka probleemsetes riikides. "Samas kosub Euroopa majandus üksnes sammhaaval. Kui prognoos peab paika ja inflatsioon püsib tagasihoidlik, siis jääb euroala baasintresside tase madalaks. See toetab majanduse arengut," ütles Hansson, kes on Euroopa Keskpanga nõukogu liige.
