„Selle taga olid peamiselt aasta alguses jõustunud kõrgemad aktsiisimäärad ja energia hindade ulatusliku odavnemise mõju taandumine,“ kommenteeris Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.
Statistikaameti andmetel kerkis tarbijahinnaindeks augustis mullu sama ajaga võrreldes 0,3%. Eesti ühtlustatud tarbijahinnaindeksi kasv oli juulis 0,8%, euroala vastav näitaja oli samal ajal 0,2%. Euroala keskmisest kiirema hinnakasvu põhjuseks on peamiselt olnud siinsed aktsiisitõusud.
„Inflatsiooni struktuuris on viimastel kuudel toimunud oluline muutus: hinnakasvu on asunud vedama toiduainete kallinemine, aga samal ajal on alusinflatsioon (tööstuskaupade ja teenuste hinnamuutus) teenuste hinnakasvu aeglustumise tõttu raugenud,“ märkis Kattai.
Augustis ulatus toiduainete aastane hinnakasv 2,3%-ni, kuigi põllumajandustoormete hinnad on Euroopa ühisturul ikka veel madalseisus.
Toiduainete kallinemise taga oli alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus, mille kogumõju tarbijahinnaindeksi kasvule ulatus 0,6 protsendipunktini. Töödeldud toiduainetest on endiselt odavnenud piim ja piimatooted. Augustis odavnesid kuises võrdluses ka puu- ja köögiviljad, mille hinnakasv oli juulis väga kiire.
Tarbijahinnad kasvavad Eesti Panga prognoosi kohaselt kogu teise poolaasta vältel edasi, kuid hinnakasv kujuneb mõõdukaks.
„Energiahindade madal võrdlusbaas hoogustab inflatsiooni kuni uue aasta esimeste kuudeni. Imporditavate toormete hinnatase on maailmaturul praegu siiski madal ning tagasihoidlik majandusaktiivsus ei põhjusta täiendavat nõudluspoolset hinnasurvet,“ lisas Kattai.
