„Viimasel viiel aastal kasvas toidu- ja esmatarbekaupade jaemüük Baltimaades keskmiselt neli protsenti aastas, mis ületab euroala vastavat näitajat ligi kahekordselt. Selle taga on Lääne-Euroopaga võrreldes kiirem palgakasv ning veidi kiirem majanduskonvergentsist tulenev inflatsioon. Balti riikides on ka järgnevatel aastatel oodata 3–5-protsendilise kasvu püsimist,“ ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.
Lähemal 2–3 aastal jääb Eestis ja Lätis jaekettide kasumlikkus tõenäoliselt stabiilseks, kuid seejärel tuleb arvestada uue discounter-tüüpi turuosalise LIDLi saabumisega. „Leedu jaekaubandusturgu on uus tulija juba oluliselt mõjutanud, mis on sundinud teisi jaekette oma marginaale kärpima ja teisalt agressiivselt laienema, mis muudab olukorra veelgi teravamaks,“ lisas Sokolov.
Sokolovi sõnul on Eestis ja Lätis muutunud populaarsemaks väiksemad poed ning seetõttu avavad mitmed jaeketid linnades nn kodukauplusi.
Raskused müügipersonali leidmisel ühes pidevalt kasvava palgakuluga on pannud kõiki juhtivaid jaekette iseteeninduskassasid avama. Teine valdav trend on e-kaubanduse platvormide arendus, millega püütakse turgu võita. „Kuid suurte arenduskulude ja täna veel suhteliselt tagasihoidlike müügimahtude tõttu jääb e-müügi kasumlikkus tavapoele alla. Samas muutub e-kanalite kaudu ostmine üha populaarsemaks ning seetõttu mõjutab e-käive tulevikus üha enam jaekettide tulemusi,“ lisas Sokolov.
Eesti nelja suurema jaeketi turuosad on üsna sarnased, jäädes 15–20 protsendi juurde. Lätis on kahe suurema jaeketi turuosa vastavalt 29 ja 23 protsenti ning ülejäänud turg on palju killustunum kui Eestis. Leedus kuulub turuliidrile 36 protsenti ning järgmiste turuosa jääb alla 15 protsendi.
Baltimaade jaekettide käibekasvu mediaannäitaja oli 2017. aastal 4,2 protsenti, ulatudes üle 80-protsendisest kasvust mõne protsendilise müügi vähenemiseni, kuid tervikuna oli olukord jaeturul hea.
SEB toetus analüüsi koostamisel Eurostati ja riiklike statistikaametite andmetele.
Allikas: SEB
