Eelmine nädal oli börsi jaoks vaikne kuid üsna hea. Uudisteagentuuri BNS teatel oli kolmapäeval selle aasta vaikseim kauplemispäev - sooritati 90 tehingut ning käive oli 87 950 eurot. OMXT indeks kerkis eelmisel nädalal 0,28%.

Maailma tähelepanu keskmes oli USA võlalimiidi ümber käiv kemplus. Investeerimisajakirja Barron’s laupäeval ilmunud värske numbri kaaneloo pealkirjaks on Lollide lahing (Fool’s Battle). Reedel toimunud hääletusel läks vabariiklasest spiiker John Boehneri esitatud seaduseelnõu napi häälteenamusega läbi, aga Senat, kus on ülekaalus demokraadid, lükkas selle tagasi. Seaduse jõustumiseks peavad seaduseelnõud saama heakskiidu Kongressi mõlemalt kojalt.

Usutakse siiski, et positiivne lahendus tuleb - hääletus peaks eeldatavasti toimuma täna.

Võimalikke lahendusi on mitu ja ega keegi väga ei usu, et Ameerika Ühendriigid võlgu teenindada ei suuda. USA intressikulu on 225 miljardit dollarit aastas, mis on maksude laekumisega (2,2 triljonit dollarit) võrreldes üsna tühine osa.

Lehmakauplemise võtmeleerideks on ühelt poolt demokraatide vasak tiib, kes on lapsikult vastu igale reaalse kulutuse kärpele ning teiselt poolt vabariiklaste parem tiib (nn Teepartei), kes on ebarealistlikult vastu igasugusele maksude tõstmisele, kirjutab investeerimisajakiri.

Mis saaks siis, kui selguks, et seadusandja ei suuda võlapiiri siiski tõsta. See tähendaks, et valitsus peab kulusid kärpima kohe ja võlapiiri edasilükkamise iga alandab USA sisemajanduse kogutoodangut poole protsendipunkti võrra ning põhjustab aktsiaturgudel 10-15protsendilise korrektsiooni, arvab Credit Suisse globaalsete turgude strateeg Andrew Garthwaite. Kui aga Ühendriigid ei suudaks ka tegelikult võlakirju lunastada, mida ta peaks 15. augustil tegema 29 miljardi dollari eest, tooks see endaga kaasa katastroofilised tagajärjed - põhjustaks maksejõuetusi teistes riikides ning aktsiaturgude 30protsendilise languse.

USA võlakirjareitingu alandamine AAA tasemelt, nagu reitinguagentuurid on ähvardanud, koheselt mingit suurt müügilainet esialgu ilmselt ei tooks. Kuna varahaldusfirmadel reeglina mingeid kohustusi seoses AAA reitinguga ei ole, siis pole ka erilist riiklike võlakirjade müügilainet oodata. Näiteks JP Morgani hiljuti läbi viidud küsitluse kohaselt peavad vaid alla viie protsendi investeerimispanga klientidest võlakirju veidi müüma.

Kõigele vaatamata on aktsiaturud USA võlapiiri ümber toimuva tõttu närvilised ning Ühendriikide aktsiaturud tegid eelmisel nädalal aasta suurima kukkumise. S&P 500 indeks langes viis järjestikust päeva kokku 3,9 protsenti 1292,28 punktini, mis on selle suurim kukkumine eelmise aasta juuli algusest. Dow Jonesi tööstuskeskmine andis nädalaga järele 4,2%. Kuude arvestuses langes S&P 500 indeks kolmandat järjestikust kuud, mis on pikim langusperiood alates 2008. aastast, kirjutab uudisteagentuur Bloomberg.

Ka sel nädalal võivad aktsiaturud langeda. Isegi kui rahvasaadikud saavutavad kokkuleppe, siis krediidireitingu langetamise oht langetab aktsiaturgusid edasi.

Jätkub ettevõtete majandustulemuste avaldamine ning seetõttu võivad üksikute aktsiate hinnad tõusta. Reedese seisuga on S&P 500 indeksi nimekirja koosseisust avaldanud 327, kellest 73% on teatanud parematest tulemustest, kui analüütikud ootasid.

Investeerimisfirma Dahlman Rose turgude peastrateeg Rick Bensignor ütles uudisteagentuurile Reuters, et nii USA kui ka Euroopa võlakriisi ümber toimuv on selgelt varjutanud majandustulemusi. Tema sõnul võivad üksikute ettevõtete aktsiad kerkida 5 kuni 10 protsenti, aga üldine meelsus jääb pigem negatiivseks. Barron’s kirjutab aga, et tänu ettevõtete majandustulemustele ning edukatele aktsiate avalikele esmaemissioonidele on aktsiaturgude väljavaade tunduvalt helgem, kui enamus turuosalistest arvab.

Tõnis Oja
investmentor.ee