Esiteks, kohene mõju avalduks läbi finantsturgude volatiilsuse kasvu, naela nõrgenemise ja aktsiaturgude ja võlakirja tootluste võimaliku languse. Selle kanali juures on mõju Eestile tagasihoidlik, sest meil on kapitaliturud väga väikesed ja vastav võlg samuti väike. Samuti on Eestist tehtud otsesed välisinvesteeringud Ühendkuningriiki (ÜK) suhteliselt tagasihoidlikud ja moodustavad 0,5% kõikidest Eesti residentide tehtud otseinvesteeringutest välismaale.
Teine mõju avalduks läbi kaubanduskanali. ÜK mahub Eesti 10 suurima kaubanduspartneri hulka, kusjuures Eestis toodetud kaupade ekspordi osakaal sellele turule moodustas eelmisel aastal 3,5% kaupade koguekspordist. Impordi puhul oli vastav näitaja 2,7%.
Brexiti korral jääb lühemas vaates enamus EL-ÜK kaubanduspõhimõtteid püsima, kuniks lepitakse kokku uued tingimused. Selline üleminekuaeg tekitab aga väliskaubanduses ebakindlust. Nõrgenev nael muudab ÜK-st sisseostetud kaubad mõnevõrra odavamaks, kuid võib raskendada sinna eksporti.
Suure osa ÜK-sse suunatud ekspordist moodustavad elektrimasinad ja seadmed, mööbel ja puidutooted. Kõige rohkem mõjutaks ÜK lahkumisega seotud ebakindlus ja naela nõrgenemine Eesti sünteetiliste ja tehiskiutoodete eksportijaid. Impordi puhul oleks aga suurem mõju jookidele (peamiselt alkohoolsed joogid), masinatele ja mehaanilistele seadmetele ning maismaatranspordivahenditele.
Samas, Brexitil ei tohiks meie väliskaubandusele tervikuna väga olulist otsest mõju olla. Küll aga võib suurem mõju avalduda kaudselt, kui Brexit tekitab meie teistes kaubanduspartnerites suurema ebakindluse ja tagasilöögi.
Kolmas ja kõige tugevam mõju oleks poliitiline. ÜK on EL-is olnud Eesti poliitilistes vaadetes ja seisukohtades, sealhulgas seoses NATO-ga, Venemaaga, majanduspoliitikaga jm teemadel, sageli tugevaks partneriks. ÜK lahkumisega kaotaksime me ühe olulise liitlase. Kuigi EL hakkab ilma ÜK-ta liikuma ilmselt kiiremini sügavama poliitilise liidu suunas, võib see muutuda protektsionistlikumaks, mis ei ole kindlasti Eesti huvides.
Brexit näitaks, et EL-i liikmeks olek ei ole pöördumatu ja võib kaasa tuua teistes riikides ja piirkondades soovi kas eristaatusele või eraldumisele – see võib halvemal juhul viia ka EL-i lagunemiseni.
ÜK on viimastel aastatel olnud Soome järel teiseks peamiseks sihtriigiks Eestist ajutiselt või püsivalt väljarännanutele. Brexit muudaks ÜK-sse tööle ja elama asumise oluliselt keerulisemaks. Samuti hakkab ÜK (ka ilma Brexitita) piirama immigrantidele suunatud lastetoetusi ja muid sotsiaaltoetusi.
