Kolmest Balti riigist kasvas 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga maksejõuetusjuhtumite arv enim 27,4 protsendiga Leedus, millele järgneb 14,9 protsendiga Läti. Eestis aga on ettevõtete maksejõuetusjuhtumite arv vähenenud 17 protsenti, teatas Coface.
"Majutus ja toitlustus on olnud Eestis alati maksejõutuse osakaalult esikohal võrreldes teiste sektoritega. Lätis ja Leedus oli 2022. aastal enim maksejõetuid ettevõtteid seotud hulgi- ning jaemüügiga, millele järgnevad majutus ja toitlustus, tootmine ning transport," kommenteeris Coface Baltimaade riskikindlustuse juht Mindaugas Valskys.
Coface eksperdid prognoosivad, et inflatsioon jääb tänavu Euroopa Keskpanga eesmärkidest tunduvalt kõrgemaks, mistõttu jätkub intressimäärade tõstmine, mis omakorda mõjutab ettevõtete maksevõimekust. "Seetõttu kasvab maksejõuetus olukorras olevate ettevõtete arv 2023. aastal jätkuvalt," nentis Valskys.
Maksejõuetusmenetluste koguarv Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kasvas 25 917 menetluselt 2021. aastal 36 090 menetluseni 2022. aastal, mis tähendab 39,3-protsendist kasvu. Kaheksas regiooni riigis esines mullu rohkem maksejõuetuse juhtumeid kui aasta varem – Bulgaarias, Horvaatias, Ungaris, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Serbias. Neljas riigis aga maksejõuetusjuhtumite arv vähenes – Tšehhis, Eestis, Slovakkias ja Sloveenias. Kõige suurem menetluste langus võrreldes 2021. aastaga oligi just Eestis.
Ettevõtete maksejõuetus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kasvas Coface'i sõnul kõrgete energiahindade, kiirete intressimäärade tõstmise, aastakümnete kõrgeima inflatsiooni ja Ukraina sõjaga seotud ebakindluse tõttu. Oluliselt on mõjutatud ka ehitussektor – maksejõuetuse määrad on ehitusmaterjalide ja sisendite hinnatõusu tõttu eriti kõrged Horvaatias, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus ja Poolas. Teine sektor, kus enamikus riikides on märkimisväärne maksejõuetuse osakaal, on jaekaubandus, kuigi selle maksejõuetuse määr ja menetluste kasv jäid 2022. aastal suhteliselt väikeseks.
