Eestis rahuldatakse pankrotiprotsessides keskmiselt vaid 40 protsenti nõuetest, Soomes aga 88 protsenti. Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et eesmärgiks on võetud 80 protsenti ja menetluse tähtaegade lühendamine. Praegu on see Eestis keskmiselt kolm aastat.
"Täiesti absurdne, absurdselt pikk. Samas ka seal on võetud eesmärgiks üks aasta, mis on Saksamaa näitel," ütles Kivimägi.
Eelnõu järgi laiendatakse nende isikute ringi, kellel on juriidilise isiku pankrotiavalduse esitamise kohustus. Praegu on see vaid ettevõtte juhatuse liikmetel.
Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et kui ettevõttel on nõukogu, aga ei ole juhatajat, siis peab esitama nõukogu pankrotiavalduse õigel hetkel.
Toomas Kivimägi sõnul on oluline jõuda ka põhjusteni, miks ja kuidas on võimalik, et ettevõte enne pankrotti minekut tühjaks kanditakse.
"Selles mõttes on päris heaks eeskujuks Soome pankroti ombudsman ja selle eeskujul tahetakse ka Eestis luua sellesama pankrotiseaduse uue eelnõu kohaselt maksejõuetuse teenistus," sõnas Kivimägi.
Justiitsminister Raivo Aegisõnul tegeleks teenistus suure avaliku huviga juhtumitega.
Näiteks raamatupidamise taastamisega, tehingute tagasipööramisega, maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisega,
lausus ta.
Maksejõuetuse teenistus koosneks neljast inimesest, kes teevad eriauditeid, et jõuda teedeni, kuidas ettevõtteid tühjaks kanditakse. See võib aitada pankrotihalduritel väljakanditud raha tagasi nõuda, rääkis Kivimägi.
Milliste pankrottide puhul algatatakse eriaudit, otsustab teenistus ise. Teenistust rahastatakse riigieelarvest ja selle aastaseks kuluks on planeeritud 600 000 eurot.
Eelnõu esimene lugemine jätkub kolmapäeval, seadus on kavandatud jõustuma tuleva aasta esimesel jaanuaril.
