Sõja algus Ukrainas on toonud Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja liitlaste poolt üha uusi sanktsioone isikutele ja institutsioonidele, kelle sihipärane tegevus toetab saabunud sõda, teatas ettevõte.
Viimastel päevadel on eriti kiirelt laienenud ja oma mahult kasvanud kirjeldatud sanktsioonid, mistõttu on rahvusvahelist äri ajavatel ettevõtetel väga oluline järjepidevalt veenduda, kas nende klient on rahvusvaheliselt sanktsioneerimata,
ütles Creditinfo Eesti tegevjuht Ege Metsandi.
Üha uued kehtestatavad sanktsioonid suurendavad krediidiinfo pakkuja sõnul Eesti äriühingute vajadust tunda oma koostööpartnerite ja klientide rahvusvaheliste sanktsioonide riske, et vältida siseriiklikku ning eksport-import majandustegevust kirjeldatud isikutega ning tagada sujuvad rahavood oma pangakontodel.
"Samuti on viimastel päevadel Eesti järelevalveasutused pöördunud sanktsioonide rakendamisega seotud, erikohustusega turuosaliste poole märgukirjadega," märkis Metsandi.
Tema sõnul rõhutavad riigiametid oma pöördumistes tekkinud rahvusvahelises olukorras piisavate meetmete võtmise vajadust, et maandada riskid sanktsioonirežiimide rikkumiseks. Märgukirjades rõhutatakse, et sanktsioneerimiseks kehtestatud meetmeid peavad rakendama kõik Eesti isikud – nii füüsilised kui juriidilised isikud.
Rahvusvahelise sanktsiooni kui välispoliitilise meetme eesmärgiks on nõrgendada sanktsiooni all oleva isiku, ettevõtte või riigi majanduslikku ja ühiskondlikku positsiooni ning takistada isiku, ettevõtte või riigi ligipääsu rahvusvahelistele finantsturgudele, finantseerimisele ja investeerimisele; kaupade ja teenuste liikumist isikule, ettevõttele või riigile ning uue tipptehnoloogia arendamist kättesaadavust ja rakendamist isiku/ettevõtte/riigi poolt.
Sanktsiooni subjektiks võib olla nii eraisik, riik kui institutsioon, organisatsioonid ja juriidilised isikud ning nendega seotud isikud nagu esindusõiguslikud isikud, nõukogu liikmed, otsesed ja kaudsed omanikud, tegelikud kasusaajad, tütarettevõtted.
