Allakirjutanud riikide hinnangul tuleb ühisturu tegelikuks, „piirideta″ toimimiseks eemaldada veel olemasolevad tõkked teenuste vabalt liikumiselt, teha võimalikuks digitaalne asjaajamine sõltumata asukohast ning tugevdada ühisturu edasiarendamise juhtimist Euroopa Komisjonis.

„Vastavalt Euroopa Komisjoni hinnangutele on teiste riikide ettevõtjate juurdepääs Eesti teenuste turule keskmisest parem, samuti on Eestis ELi keskmisest tasemest parem seis digitaalses asjaajamises. Seega oleme arusaadavalt huvitatud, et sama heal tasemel juurdepääs ja digitaalne asjaajamine ootaks Eesti ettevõtjaid ees teistes liikmesriikides,″ ütles majandus- ja taristuminister Urve Palo.

Teenuste ühise turu realiseerimiseks on vaja liikmesriikides teenuste osutamisega seotud erinõudeid vähendada või riikide vahel ühtlustada. Lisaks jäikadele kutsekvalifikatsiooninõuetele pärsivad teenuste osutamist teises liikmesriigis sageli ka piirangud teenuseosutajate arvule, nõuded ettevõtte juriidilisele vormile või osaluste jaotusele. Ehitussektoris on turule sisenemisel sageli takistuseks pikalevenivad loaandmise protseduurid ja piirangud tegevuse reklaamile.

ELi õigusaktid peavad hakkama arvestama kaupade ja teenuste „kokkusulamisega“ ehk tendentsiga, et kauba tootmisega koos pakutakse arvukalt teenuseid - transport, komplekteerimine, hooldus, finantseerimine jne – ning seetõttu pole enam võimalik kaupu ja teenuseid õiguslikult eraldiseisvalt käsitleda ja üksteisest sõltumatutele regulatsioonidele allutada.

Selleks, et ELi ühisturul tegutsemisel saaks kasutada aega kokkuhoidvaid ja tootlikkust suurendavaid digitaalseid kanaleid, peavad Euroopa Komisjoni õigusaktid olema „vaikimisi digitaalsed“ ehk võtma arvesse digitaalsete lahenduste kasutamist igapäevases äris ja asjaajamises. Vajalik on piisava digitaalse infrastruktuuri ja sideteenuste olemasolu mõistliku hinnaga, sh tuleb jätkuvalt vähendada ülemäära kõrgeid tasusid, mis täna võivad kaasneda kõne- või andmesideteenuste kasutamisega teises EL liikmesriigis.

Digituru arengule aitab kaasa EL-s kasutatavate standardite loomine, näiteks e-arvete ja digitaalse raamatupidamise standardid. Eesti jaoks on oluline, et standardiloomes eelistataks kõrge küberturvalisuse tasemega alternatiive.

Euroopa Komisjoni kutsutakse ka üles otsima lahendusi olukorrale, kus väiksemate ja keskustest kaugemal asuvate riikide tarbijatel pole sageli võimalik teatud kaupu või teenuseid e-poest osta, kuna tarnevõrgustik nendeni ei ulatu.

Pöördumine anti eile üle Euroopa Komisjoni peasekretär Catherine Day’le. „Ühisturumeelsed″ riigid on Tšehhi, Rootsi, Läti, Taani, Saksamaa, Malta, Holland, Suurbritannia, Rumeenia, Leedu, Eesti, Iirimaa, Soome, Poola, Sloveenia, Slovakkia.