"Paljud ettevõtted on teinud investeeringuid, et konkurentsivõimelised olla, aga sellest ei piisa," ütles Eesti Päevalehele Vopak E.O.S. juht Arnout Lugtmeijer. "Vaja on soodsat majanduspoliitilist keskkonda, et see toetaks neid investeeringuid. Ehk oleks vaja ka valitsusel sellele sektorile suuremat tähelepanu pöörata."
Lugtmeijeri sõnul on naabrusest tuua palju näiteid: Läti on suutnud mahtu suurendada, Soome kaotas palju mahtu aastaid tagasi, ent hakkab tasapisi taastuma.
"Praegu ei ole valitsusel selle sektoriga mingit plaani," sõnas Lugmeijer ja lisas, et Muuga sadamas asub Läänemere parim söeterminal, mida ei kasutata, samuti on Eestis kunagine NSV Liidu suurim teraviljaterminal, mida samuti enam ei kasutata. "Meil on tohutud võimalused ja ma arvan, et me kasutame neist praegu umbes 20 protsenti," ütles Lugtmeijer.
"Kaubaoperaatorid katavad täna 96 protsenti kuludest, aga reisirongid kasutavad 60 protsenti läbilaskevõimest. Kui lähed teatrisse ja istud ühel toolil, aga pead maksma kogu rea eest, siis see ei tundu ju väga õiglane. Muidugi arvan, et infratasu peaks igaüks maksma võrdeliselt kasutamise järgi. Seega peaks see muidugi olema madalam kui praegu. Kui vaatame üldiselt meie transpordikulu Eestis, siis 70 protsenti sellest läheb infrastruktuuritasuks, 30 protsenti on kütuse-, personali- ja vedurite kulu. Lätis kulub vastupidi ainult 30 protsenti infratasuks."
