Ekspordikasv on aasta algusest alates tasapisi tugevamaks muutunud. Ka hinnakasvuga korrigeerituna on ekspordimahud võrdlemisi tugeva kasvuga – septembris 7% ja aasta kokku 8%. Kaupade ekspordikasv Eestist on sel aastal EL-s kiireimate hulgas.
Samas tuleb see kasv valdavalt õlitoodetest, mille osakaal oli septembris lausa 88% ja sel aastal kokku 70%. Seega ei ole ekspordikasv kaugeltki laiapõhjaline. Ilma õlitoodeteta oleks kaupade eksport suurenenud vaid ligikaudu protsendi ning aasta esimese üheksa kuuga kolme protsendi võrra.
Tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused lähikuudel on alates möödunud aasta varasügise tipust tasapisi nõrgenenud ning sama on toimunud ka ettevõtete hinnangutega oma eksporditellimuste kohta. Esialgsete arvestuste järgi on selle aasta kolmandas kvartalis eriti tugevasti vähenenud elektroonika- ja tekstiilitööstuste ning metalltoodete tootmise eksporditellimused. Ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime EL-i turul viimase aastaga veidi nõrgenenud. Tööjõukulud kasvavad tootlikkusest jätkuvalt kiiremini, mistõttu ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime vastu paljusid meie kaubanduspartnereid halveneb jätkuvalt.
Sel aastal on Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandused veel jätkuvalt tugevad olnud. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal peaks välisnõudlus aga nõrgenema ning see võib hakata rohkem mõjutama ekspordikasvu.
