Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal tarbib Eesti elanik päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi.  

Kui Baltimaad paistavad silma eelkõige kartuliarmastuse poolest, siis näiteks Lõuna-Euroopa riigid on väga suured toidurasvade tarbijad. Rasvainete hulgas on Lõuna-Euroopa maades ülekaalus oliiviõli, mida nendes riikides tihti ka toodetakse. Heaks näiteks on Kreeka, kes on rasvainete tarbimise poolest esirinnas. Kui Kreekas ulatub päevane toidurasvade tarbimine 77 grammile inimese kohta, siis Eestis on see kogus ainult 31 grammi. Tänu oliiviõlile on suureks rasvainete tarbijaks ka Itaalia. Baltimaades tarbitakse  toidurasvu enam Lätis (43g päevas inimese kohta).

Üks toiduaine, mille tarbimine riigiti väga palju erineb on puuvili. Eestis on puuviljade tarbimine viimaste aastatega kasvanud, mis on väga positiivne. Kuid kindlasti ei jõua me niipea järgi Lõuna-Euroopa elanikele, kes söövad päevas meist üle 100 grammi rohkem puuvilju. Rohke puuviljade söömine on eriti iseloomulik sellistele riikidele nagu Kreeka, Portugal, Itaalia, Albaania, Küpros, kes ise puuvilju kasvatavad. Meile lähematest riikidest süüakse puuvilju kõige rohkem Leedus, meist veel vähem tarbitakse puuvilju aga Lätis ja Põhjamaades — Norras ja Rootsis.  

Võrreldes teiste riikidega tarbivad Eesti elanikud aasta-aastalt üha enam piimatooteid (122g päevas inimese kohta), selle põhjuseks võib olla piimatoodete üha laienev kaubavalik Eestis. Kui Eesti on piimatoodete tarbimises esirinnas, siis meie naaberriikides Lätis ja Leedus tarbitakse piimatooteid ainult vastavalt  86g ja 89g päevas inimese kohta.

Endiselt tagasihoidlik on Eestis kala tarbimine (37g päevas inimese kohta). See on väiksem kui Lätis ja Leedus ning jätkuvalt väiksem kui see tervise seisukohalt soovituslik oleks.  Kala süüakse teistest riikidest tunduvalt rohkem Portugalis (75g päevas inimese kohta).
Suhkru  tarbimine oli 2003. aastal Eestis suurim nii riigisisest trendi jälgides kui võrreldes tarbimist teiste riikidega (76g päevas inimese kohta). Siin võis olla põhjuseks asjaolu, et peljates hinnatõusu varusti Eestis enne Euroopa Liitu astumist suhkrut suurtes kogustes. Suhkru tarbimine on peale 2003. aasta buumi stabiliseerunud. Tunduvalt rohkem tarbivad viimastel andmetel suhkrut Läti (48g) ja Leedu (38g). Eesti on praegu jäänud keskmisele tasemel (31g päevas inimese kohta).

Magusaarmastuse poolest on Baltimaadest esikohal leedukad, kes tarbivad maiustusi 44 grammi päevas. Eestis süüakse maiustusi 29 grammi päevas inimese kohta. Magusasöömisega paistavad lisaks Leedule silma Küpros, kuid ka Norra ja Kesk-Euroopa riigid (Belgia, Austria, Saksamaa). Kõige vähem süüakse magusat Lõuna-Euroopas — Hispaanias, Itaalias, Portugalis ja Kreekas (vähem kui 10 g päevas inimese kohta). 

Toidutarbimine riigiti

Rahvatervise vaatevinklist on Eesti toitumises viimaste aastate jooksul toimunud nii positiivset kui ka negatiivset. Üks positiivsemaid muutusi on puuviljade tarbimise kasv, kuigi samamoodi nagu köögiviljade puhul on tarbimise tase võrreldes teiste Euroopa maadega veel madal ning ei vasta soovitatavale viiele puu- ja köögiviljaportsjonile päevas.

Kala söömine on jätkuvalt väiksem, kui seda soovitatakse, lisatavate toidurasvade tarbimine on aastate jooksul veidi vähenenud.
Euroopa riikide toidutarbimist kajastav andmebaas DAFNE sisaldab tänavu sügisest alates ka Eesti andmeid. Andmebaas annab võimaluse võrrelda erinevate Euroopa maade toidutarbimist nii omavahel kui jälgida trende riigisiseselt. Samuti võimaldab andmebaas analüüsida toidutarbimist ameti, elukoha paiknemise, hariduse ja leibkonna koosseisu järgi. Andmed on avaldatud 27 Euroopa riigi kohta, kellest 22 on Euroopa Liidu liikmesmaad. 

Vt ka 06.09.2010 avaldatud raportit “Toidu tarbimise trendid Eestis“