Eleringi hinnangul on elektritarbimine pärast majanduslangust taastunud
kiiresti. Kui 2010. aasta esimesel poolel suurtarbijate elektritarbimine
vähenes, siis alates maist toimus kasv nii suurtarbijate kui
väiketarbijate osas. Mullu detsembris mõjutasid tarbimist ka
rekordiliselt madalad temperatuurid, mil kogutarbimine oli läbi aastate
kõrgeimal tasemel, ulatudes 855 gigavatt-tunnini.
Möödunud aastal suurenes võrreldes 2009. aastaga märgatavalt eksport.
Kui 2009. aastal oli Eestis toodetud elektri osakaal ligilähedane
sisetarbimisega, siis 2010. aastal toodeti Eesti siseriiklikust
tarbimisest oluliselt rohkem ehk 11,3 teravatt-tundi elektrit. Aastaga
kasvas Eesti toodetud elektrikogus 47 protsendi võrra.
Kõige enam ehk 43 protsenti ekspordiks läinud elektrist müüdi Eestist
Soome, Lätti eksporditi elektrit 32 protsendi ja Leetu 25 protsendi
ulatuses.
Baltikumis tervikuna on seoses Ignalina tuumaelektrijaama sulgemisega
jätkuvalt vajadus elektrienergiat sisse osta, märkis Elering.
Kolmandatest riikidest tulev elekter moodustas möödunud aastal Baltikumi
kogutarbimisest 14 protsenti. Baltikumis kasvas mullu aastases
võrdluses elektrienergia tarbimine seitse protsenti.
Baltikumi imporditud elektrist valdav osa on Leetu imporditud elekter,
kus kuue teravatt-tunni puudujäägi katmiseks osteti ligi 80 protsendi
ulatuses elekter sisse Venemaalt ja Valgevenest. Kokku moodustas
kolmandatest riikidest ostetud elekter Leedu tarbimisest 51 protsenti.
Läti jäi aasta kokkuvõttes väiksesse defitsiiti, puuduolev elekter
osteti 78 protsendi ulatuses läbi Eesti – nii kahepoolsete lepingutega
kui ka läbi Nord Pool Spoti elektribörsi Eesti hinnapiirkonna. Ülejäänud
osa puudujäägist importis Läti Leedust.
Eesti ja Läti kolmandatest riikidest elektrit sisse ei ostnud, seda võimaldasid eelkõige suurenenud tootmine ning elektriturg.
BNS
