Eesti elektritootmine kasvas mullu 8 protsenti
Elektritootmise kasvu mõjutas imporditud elektri osatähtsuse vähenemine eelmise aastaga võrreldes, kusjuures import Põhjamaadest vähenes 58 protsenti, teatas statistikaamet. Kuigi samal ajal vähenes ka elektrieksport eelmise aastaga võrreldes ligi 10 protsenti, ületab elektritoodang endiselt tarbimist ehk elektrienergia bilanss oli ülejäägis.
Eksport Lätti moodustas koguekspordist ligi 80 protsenti ja vähenes 2016. aastaga võrreldes 17 protsenti. Elektrienergia sisetarbimine püsis stabiilsena, kasvades 2017. aastal eelmise aasta võrdluses 1 protsendi võrra.
Elektrienergia toodang taastuvatest allikatest on aasta-aastalt suurenenud, kasvades 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 13 protsenti. Tuuleenergia toodang suurenes aastases võrdluses 15 protsenti, moodustades ligi 40 protsenti kogu taastuvelektri toodangust. Oluliselt on kasvanud elektri tootmine puitkütustest ja teistest taastuvatest allikatest.
2017. aastal toodeti põlevkivi ligi 22 miljonit tonni. Toodang kasvas varasema aastaga võrreldes ligi kolmandiku. Põhiline osa põlevkivist tarbitakse elektrijaamades ja õlitehastes põlevkiviõli toorainena. Põlevkiviõli toodeti 2017. aastal miljon tonni, tootmine kasvas aastases võrdluses 40 protsenti. Enamik toodangust eksporditi, kusjuures peamised sihtriigid olid Belgia, Holland ja Rootsi.
Energiaturul olulise kütuseliigina koha leidnud puidugraanulite toodang on jätkuvalt kasvutrendis. 2017. aastal toodeti puidugraanuleid ligi 1,2 miljonit tonni, mis on võrreldes 2016. aastaga üle 30 protsendi rohkem. Suurem osa toodangust eksporditi, kusjuures peamised sihtriigid olid Taani ja Suurbritannia.
Sisemaiseks vajaduseks imporditi 2017. aastal maagaasi, vedelkütuseid, kivisütt ja koksi. Maagaasi import vähenes aastaga ligi 5 protsenti ja seda peamiselt elektrijaamade vajaduse tõttu. Autobensiini sisetarbimine kasvas üle 3 protsendi ja diislikütust tarbiti 2 protsenti rohkem võrreldes 2016. aastaga.