Energeetika eest vastutavate ministrite nõukogu mõttevahetus keskendus võimaluste otsimisele regionaalseks koostööks. Michali sõnul on hästi toimiva regionaalse koostöö näiteks Balti riikide peaministrite eestvedamisel koostatud BEMIP (Baltic Energy Market Interconnection Plan), millega on ühiselt töötatud regionaalse elektri- ja gaasituru väljaarendamise nimel.
„Energiaturu konkurentsi edendamiseks on intensiivse regionaalse koostöö kaudu palju edasi liigutud, kaotatud on turgu moonutavaid erandeid ja ühtlustatud turgude toimimist. Elektrituru arendamisel on Balti riigid liitunud NordPoolSpot börsiga,“ rääkis minister. „Samuti on ellu viidud edukaid regionaalseid infrastruktuuri projekte nagu Estlink1 ja Estlink2, valmimisel NordBalt, LitPol link 1, rahastamisotsuse on saanud kolmas Eesti-Läti elektriliin ja Leedu-Poola GIPL gaasiühendus. Kõik need plaanid täidavad energiasõltumatuse ning tarbija kasu eesmärke.“
Eesti hinnangul saab Energialiidu eesmärkide saavutamiseks regionaalset koostööd veelgi intensiivistada ja olemasolevaid koostöövorme paremini ära kasutada. Energialiidu kontekstis näeb Eesti regionaalsel koostööl kõige suuremat potentsiaali energiajulgeoleku tagamisel ja siseturu väljaarendamisel.
Michali sõnul on Balti riikide jaoks lähiaastate üheks suurimaks väljakutseks sünkroniseerida Balti riikide elektrisüsteemid kontinentaal-Euroopa elektrisüsteemiga. See tagab turgude täieliku integreerituse ja energiajulgeoleku, kuna elektrivarustus ei sõltu enam Euroopa Liidu välistest riikidest.
Nõukogul toimus samuti Euroopa Liidu kütte ja jahutuse sektorite strateegia arutelu. Eesti hinnangul peavad strateegia peamised sõnumid rõhutama, et kaugküte ja jahutus toimiksid põhiliselt turupõhistelt, oluline on toetada taastuvenergia ja kohalike kütuste osakaalu suurendamist kaugküttes ja jahutuses, samuti elektri-, soojuse ja jahutuse koostootmist. Et vähendada selles valdkonnas impordiga kaasnevaid riske, peaks eelistama kas kodumaiseid kütuseid või neid, mille tarneahel on mitmekesine ning tarneraskus minimaalne.
Nõukogul kohtus Kristen Michal lisaks kahepoolselt Leedu energiaministriga. Arutluse all olid taastuvenergia, kaugkütte ja Balti riikide energiataristu projektide GIPL (Leedu ja Poola gaasiühendus) arengud ning Balti riikide sünkroniseerimine kontinentaal-Euroopaga.
