Esimese poolaasta käive kasvas aastaga 77,8 protsenti pisut alla miljardi, täpsemalt 957,4 miljoni euroni. Kasumiks kujunes 110,5 miljonit eurot, 35 korda rohkem kui 2021. aasta esimeses pooles, mil kasum jäi 3,1 miljoni euro juurde. Investeeringuid tehti kuue kuuga 157,1 miljonit eurot, teatas ettevõte.

Teises kvartalis investeeris kontsern 98 miljonit eurot, sellest lõviosa taastuvenergia tootmisse ning elektrivõrgu uuendamisse ja uutesse võrguliitumistesse. Tegemist on ettevõtte sõnul Eesti Energia viimaste aastate suurimate investeeringutega ühes kvartalis. 

"Taskukohase ja keskkonnahoidliku elektri tootmise suurendamiseks ning energiasõltumatuse parandamiseks on Eesti Energial vaja investeerida miljardeid. Ainult kasumlikult tegutsedes suudame need plaanid ellu viia," kommenteeris Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila pressiteates. 

Aastatel 2022–2026 on Eesti Energial kavas investeerida ligi 2,5 miljardit eurot, millest enamik uute tuule- ja päikeseparkide ehitamisse kontserni koduturgudel. 

Teises kvartalis investeeris Eesti Energia taastuvenergia tootmisse ligi 40 miljoni eurot. Tänaseks on uutest taastuvelektrijaamadest ehitusfaasis Tolpanvaara tuulepark Soomes, Akmene ja Šilale II tuulepargid Leedus, Purtse tuulepark Eestis, kaks päikeseparki Poolas ja üks Eestis – kokku 258 megavatti tootmisvõimsust.

Lisaks omandas kontserni taastuvenergia ambitsiooni ellu viiv Enefit Green Eesti Energialt 74-megavtise Tootsi tuulepargi. Enefit Green plaanib samaaegselt välja ehitada kokku 161-megavatised Tootsi ja Sopi tuulepargid . See liitpark peaks ettevõtte sõnul kahekordistama Eesti tuuleelektri praeguse toodangu. 

Avila sõnul kasvab jätkuvalt ka tarbijate huvi ise elektrit toota. Eesti Energia saab iga nädal 150 päringut päikesepaneelide ostmise ja paigaldamise kohta.

Võrguettevõtte Elektrilevi roll on elektrivarustuse kõrval tagada Eesti väiketootjate, eeskätt uute päikeseelektrijaamade liitumine jaotusvõrguga. Teises kvartalis esitati Elektrilevile 3218 elektritootja liitumistaotlust, mida on üle nelja korra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Pea tuhande kliendiga neist sõlmiti ka tootjaliitumise leping. Juuni lõpuks oli Elektrilevi võrgus elektritootmist kokku 12 808 tarbimiskohas ja võimsust võrgus 545,5 megavatti. Sellega kaeti näiteks 23.–26. juunil enam kui pool Eesti elektritarbimisest.

Elektrilevi investeeringud kasvasid teises kvartalis mullusega võrreldes 7 protsenti, kokku pea 25 miljoni euroni, millest 15 miljonit investeeriti uutesse elektrivõrguga liitumistesse. 

Eesti Energia elektri jaemüük suurenes teises kvartalis kõikidel koduturgudel kokku viiendiku võrra tasemele 2,3 teravatt-tundi. Üle poole elektrist, 58 protsenti, müüdi väljaspool Eestit ehk Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas. Kõige rohkem, 56 protsenti, kasvas elektri jaemüük Lätis.

Aasta esimese kuue kuuga maksis Eesti Energia erinevate otseste maksudena riigikassasse 63,7 miljonit eurot, mida on pea kaks korda rohkem kui 2021. aasta samal perioodil, mil see oli 36,1 miljonit eurot. Sellele lisandub veel süsinikdioksiidi emissioonikulu, mis turuhinnas kasvas võrreldes mullusega pea saja miljoni euro võrra 265,4 miljoni euroni. Ehk poole aastaga tasus Eesti Energia makse ja keskkonnatasusid kokku üle 329 miljoni euro.

Esimesel poolaastal maksis kontsern välja dividendid 2021. majandusaasta eest summas 55,3 miljonit eurot. Sellest 8,3 miljonit eurot Enefit Greeni väikeaktsionäridele ja 46,7 miljonit eurot Eesti Energia ainuaktsionärile Eesti riigile.