Kontserni taastuvelektri toodang kasvas möödunud aastaga võrreldes 38 protsenti ning taastuvelektri osakaal kogu kontserni elektritoodangust ulatus 59 protsendini.
Ettevõte investeeris teises kvartalis 212 miljonit eurot, mida on 17 protsendi võrra rohkem kui mullu. 130 miljonit sellest moodustasid kontserni tütarettevõtte Enefit Greeni investeeringud taastuvenergia arendamisse.

Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm selgitas, et kontserni müügitulu jäi möödunud aastaga samale tasemele. Tulemusi mõjutasid taastuvenergia toodangu märkimisväärne kasv ning teisalt põlevkivist elektritootmise vähenemine. „Eesti Energia fookus madala süsinikujäljega energiatootmisele võimaldab elektriturule pakkuda suuremas koguses konkurentsivõimelise hinnaga elektrit ja samal ajal parandada ettevõtte majandustulemusi,“ ütles Tamm. 

Teises kvartalis tootis Eesti Energia kontsern 756 gigavatt-tundi elektrit, mis on samal tasemel võrreldes möödunud aastaga. Elektritoodangust moodustas rekordilised 59 protsenti ehk 447 gigavatt-tundi taastuvelektri toodang. „Taastuvelektri osakaalu kasvu elektritoodangus mõjutas nii põlevkivielektri madal konkurentsivõime turul kui ka Enefit Greeni juba valminud ja veel ehituses tuule- ja päikeseparkide toodangu lisandumine. Kindlasti näeme taastuvenergia osakaalu kasvu jätkumist ka tulevikus, kuivõrd keskendume oma investeeringutes just taastuvenergia tootmise kasvatamisele,“ selgitas Tamm. 

Seoses madalamate elektri turuhindadega ei pääsenud põlevkivijaamad suure osa ajast turule, mistõttu vähenes fossiilsetest allikatest toodetud elektritoodang teises kvartalis 19 protsendi võrra 309 gigavatt-tunnini. Sellest tulenevalt vähenes teises kvartalis ka kontserni CO2 emissioon 184 tuhande tonni võrra ehk -26 protsenti.  

Kontserni investeeringud ulatusid 212 miljoni euroni. Tamme sõnul keskendutakse investeeringutes jätkuvalt pooleliolevate suurte investeeringute lõpule viimisele. „Enefit Greeni ehituses olevad tuule- ja päikesepargid aitavad tulevikus turule tuua konkurentsivõimelist ja keskkonnasäästlikumat taastuvenergiat. Kui käimasolevad investeeringud on valmis ja hakkavad tulu tooma, saame vaadata juba järgmisi energeetikasektori jaoks olulisi investeeringuid. Näiteks vajab juhitamatu taastuvenergia enda kõrvale ka salvestusvõimsust ja juhitavat tootmist,“ selgitas Tamm.

Üle poole kontserni investeeringutest, 130 miljonit eurot moodustasid Enefit Greeni arendusinvesteeringud tuule- ja päikeseparkidesse. Teine suurem osa, 35 miljonit eurot suunati elektrivõrkude arendamisse, et suurendada võrgu töökindlust ja võimaldada täiendaval päikeseenergia tootmisel võrku liituda.

Kontserni vedelkütuste tootmismaht langes seadmete hoolduste tõttu mullusega võrreldes 11 protsenti 111 tuhande tonnini, kuid müügimaht püsis samas suurusjärgus 124 000 tonni juures.

Kontserni normaliseeritud EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli teises kvartalis 159 miljonit eurot ehk 37 protsenti suurem kui mullu samal perioodil. Kontserni normaliseeritud puhaskasum oli 109 miljonit eurot, mis on 114 protsendi võrra suurem kui mullu. Enim mõjutasid tulemust positiivselt suurenenud taastuvenergia toodangust lisandunud tulud ja vedelkütuste müügi tulemuste paranemine, kasumlikkust vähendas põlevkivielektri kasumlikkuse langus. Kontserni esimese poolaasta müügitulu moodustas 915 miljonit eurot ehk -8 protsenti ja normaliseeritud puhaskasum 197 miljonit eurot ehk +2 protsenti.

2024. aasta teises kvartalis panustas Eesti Energia maksude ja keskkonnatasude näol kokku 22 miljonit eurot. Lisaks sellele oli CO2 emissioonikulu teises kvartalis turuhinnas 37 miljonit eurot.