Kui lähtuda prognoositud majanduskasvust ja finantskeskkonna arengust, siis pankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus keskpanga hinnangul tõenäoliselt suureneb. Samas võib Eesti laenuvõtjate maksevõime intressimäärade mõõdukat tõusu ning samal ajal reaaltulu tagasihoidlikku kasvu arvestades mõnevõrra halveneda, seisab panga majanduskommentaaris.
Rahvusvahelise ja sealhulgas Eesti õigusraamistiku eelseisvate muutuste taustal on pankade kapitali tugevnemine positiivne areng. Ka järgmiste aastate otsustes, mis puudutavad kasumi jaotust või kapitali juhtimist, on keskpanga hinnangul mõistlik silmas pidada kavandatavaid nõudeid kapitali mahule, eelkõige selle kvaliteedile. Seetõttu toetab keskpank Rootsi finantsjärelevalve ettepanekut kehtestada pankadele kõrgemad kapitalinõuded.
Rootsi finantsjärelevalve ja keskpanga tegevus aitab keskpanga hinnangul pehmendada Eestis tegutsevate pangakontsernide kaudu vahendatud rahvusvahelise finantskeskkonna likviidsusriski, aga ka Rootsi kiire majanduskasvu võimalikust tasakaalustamatusest tulenevaid ohte.
Samuti leevendavad keskpanga hinnangul likviidsusriski otsused, mille tulemusel on enamiku Eesti tegutsevate pankade likviidsete varade osakaal suurenenud. Selleks, et pankadel sujuks likviidsusriski juhtimine ka edaspidi, tuleb sõltuvalt nende ärimudelist pöörata ühel juhul tähelepanu piiriülese koostöö tõhustamisele ja teisel juhul likviidsuspuhvri hoidmisele.
Majanduskasv kiirenes 2010. aasta lõpus enamikus Euroopa Liidu riikides, mis parandas Eesti majanduse ja finantssüsteemi jaoks olulisi välistingimusi. Samal ajal on võlakriisi probleemid mõnes euroala riigis endiselt päevakorral ning on isegi suurenenud.
Maailmamajandus on taastunud prognoositust kiiremini ning see on aidanud Eesti ettevõtetel langusest kiiresti üle saada. Ettevõtete heast kohandumisvõimest annab tunnistust see, et eksport on kasvanud kiiremini kui nõudlus meie peamistel sihtturgudel. Kaubaekspordi maht on kriisieelsed tasemed juba ületanud. Edaspidi hakkab järjest rohkem majanduskasvu panustama ka sisenõudlus. Sellele viitab tootmisressursside rakendatuse kasv, kasvav kindlustunne ja alanev tööpuudus.
Hinnakasv on viimastel kuudel olnud kiire nii Eestis kui ka euroalal. See on keskpanga hinnangul ennekõike tingitud toidu- ja toormehindade tõusust maailmaturul, kodumaiste tegurite roll on seni olnud tagasihoidlikum.