"Tõenäoliselt jääb Eesti osa tegelikult oluliselt väiksemaks ainuüksi
seetõttu, et Eesti liitub EFSF-iga mitte algusest peale, vaid kõige
tõenäolisemalt aastavahetusest," ütles Ligi, kes vastas riigikogus
Keskerakonna fraktsiooni arupärimisele euroala stabiilsuse tagamise
teemal.
Ligi sõnul võib hetkel prognoosida Iirimaa ja Portugali programmide mõju
Eestile alates ajast, mil Eesti osaleb garantiide andmisel. "Aastail
2012–2013 tuleb tõenäoliselt laenata EFSF-il umbes 20 miljardit eurot."
Ligi lisas, et Eesti sissemakse EFSF-i välja vahetavasse Euroopa
stabiilsusmehhansimi (ESM) on 149 miljonit eurot ehk ligi 30 miljonit
eurot aastas. Sissemaksed toimuvad viie aasta jooksul alates 2013.
aastast.
Minister lisas, et Eestil pole otsest kohustust kõnealustesse fondidesse panustamist ratifitseerida tänavu esimesel poolaastal.
BNS
