Kaupade hinnad tõusid eelmisel aastal 95 ja teenuste hinnad 81 protsendini EL keskmisest. Ka viimase 10 aastaga on Eesti üldine hinnatase kõige enam kasvanud.
Kui 2021. aastal oli Eesti üldine hinnatase EL-s 18. kohal, siis eelmisel aastal tõusis see juba 14. kohale. Eesti hinnatase kerkis eelmisel aastal näiteks ka üle Portugali, Kreeka ja Sloveenia hindade. Kõrgeima hinnatasemega riigid EL-s on viimastel aastatel olnud Taani, Luksemburg, Rootsi ja Soome. Madalaimate hindadega on aga Rumeenia, Bulgaaria, Poola ja Ungari.
Eesti kiire üldine hinnatõus muudab meie ettevõtete jaoks konkurentsikeskkonna üha pingelisemaks. Tööstusettevõtete hinnangul nõrgenes nende konkurentsivõime välisturgudel eelmise aasta teisel poolel järsult, jõudes kõigi aegade halvimasse seisu. Sel aastal ei ole ettevõtted oma konkurentsivõime paranemisest veel märku andud. Konkurentsivõime halvenemine võib pidurdada ekspordi taastumist, kui välisnõudlus paranema hakkab.
Kui aga vaadata tegelikus individuaalses tarbimises, mis võimaldab majapidamiste ostujõudu rahvusvaheliselt paremini võrrelda, kasutatud kaupade ja teenuste hindu, siis tõusid need Eestis eelmisel aastal 91 protsendini EL keskmisest. Võrdluseks, veel üle-eelmisel aastal oli see osakaal 84%. Tarbekaupade hinnad tõusid 102 ja tarbijateenuste hinnad 85 protsendini EL keskmisest. Seega ületasid eelmisel aastal kaupade hinnad esmakordselt EL keskmist hinnataset. EL 27 liikmesriigi hulgas oli Eesti tarbekaupade hinnatase eelmisel aastal 13. kohal ja tarbijateenuste hinnatase 16. kohal. Eesti tarbekaupade hinnad on muuhulgas kõrgemad kui näiteks Hispaanias, Kreekas ja Portugalis ning väga lähedal Itaalia hindadele. Eesti tegelikus individuaalses tarbimises kasutatavate kaupade ja teenuste hinnad tõusid eelmisel aastal 71 protsendini Soome vastavatest hindadest, kusjuures kaupade hinnad tõusid 88 ja teenuste hinnad 61 protsendini.
Pikemas vaates on Eesti SKP elaniku kohta lähenenud kiiresti EL keskmisele – kui 20 aastat tagasi oli pärast riikidevaheliste hinnaerinevuste kõrvaldamist ehk ostujõustandardi järgi Eesti SKP elaniku kohta 48%, 10 aastat tagasi 74%, siis eelmisel aastal oli see juba 87% EL keskmisest. Samas, eelmisel aastal vähenes see osakaal Eesti kiire hinnakasvu tõttu ligi 2 protsendipunkti. Lätis oli see osakaal 74%, Leedus ligi 90%. Leedu vastav näitaja ületab Eesti oma juba alates 2019. aastast. Kuigi Eesti SKP elaniku kohta suurenes eelmisel aastal jooksevhindades, jäi see kasv maha üheksa EL riigi, sealhulgas Läti ja Leedu, kasvudest. Samas on Eesti majanduses üldine hinnatase teiste riikidega võrreldes kiiremini tõusnud. Mida kiiremini hinnad kasvavad, seda enam need pidurdavad või ka vähendavad ühe liikmesriigi ostujõustandardi järgi arvutatud SKP-d EL keskmise suhtes.
Kiire hinnakasv vähendas eelmisel aastal veidi ka Eesti tegeliku individuaalse tarbimise osakaalu EL keskmisest. Kui 2021. aastal oli Eestis see ligi 82% EL keskmisest, siis eelmisel aastal kukkus 81 protsendile ehk 2020. aasta tasemele. Sellega oli Eesti EL 27 liikmesriigi võrdluses alles 20. kohal. Teiste EL riikide võrdluses oli Eesti tegelik individuaalne tarbimine elaniku kohta sarnane Poola ja Kreekaga. Balti riikidest jäi meist Leedu ettepoole ja Läti veelgi tahapoole. Leedu kõrge tegelik individuaalne tarbimine selgitab ka osaliselt, miks selle riigi ostujõustandardi järgi leitud SKP elaniku kohta on Eesti omast kõrgem. Selle taga on aga paljuski Leedu madalam hinnatase.
