Statistikaameti andmetel kasvas majandus esimeses kvartalis võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga 3,6% ja kahanes sesoonselt ning tööpäevade arvuga korrigeeritult eelmise kvartaliga võrreldes 0,1%.
Esimese kvartali majanduskasv oli aeglasem, kui näitasid lühiajalised prognoosimudelid. Samas oli kasv kooskõlas Eesti Panga detsembriprognoosiga, mis ennustas esimeses kvartalis 3,7% majanduskasvu.
Majanduskasvu aeglustumine oli esimeses kvartalis Euroopas laiapõhjaline ja seda on põhjendatud erinevate teguritega, nagu pikale veninud gripilaine, streigid jms. Eestis mängib majanduskasvu aeglustumisel rolli see, et majandus on juba jõudnud kõrgkonjunktuuri perioodi ning vabu ressursse, mille arvelt kiirelt kasvada, on jäänud vähemaks. Potentsiaalse majanduskasvu hinnangud Eesti kohta on 3% ja sellist kasvu pikemal perioodil ületades võivad tekkida majanduses tasakaalustamatuse ilmingud, mis suurendavad haavatavust.
Majanduskasvu jätkumiseks on vaja tugevdada konkurentsivõimet. Nõudluspoolel kahanesid investeeringud ja investeeringute suhe SKT-sse vähenes alla 20%. Sellest väiksem on investeeringute ja SKT suhe alates 1995. aastast olnud vaid 2010. aasta esimeses kvartalis. Nõrk oli ka ekspordi ja eratarbimise kasv. Majanduskasvu selgitasid tehnilised tegurid, nagu varude muutus ja statistiline vahe. Tegevusalati oli pilt mõnevõrra optimistlikum: töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv ületas majanduskasvu ja ehituse pea 20% kasv osutas ka investeerimisele.
Aeglase eratarbimise kasvu taga võib olla osaliselt see, et aktsiisitõusude tagajärjel on eratarbimist lühiajaliselt keeruline mõõta – raske on eristada, kui palju on vähenenud välismaalaste ostud Eestis ja suurenenud eestlaste ostud välismaal. Samuti jäi esimeses kvartalis loodetust väiksemaks oodatud tulumaksureformi mõju tarbimisele. Tulumaksuvaba tulu suurenemine oleks pidanud tarbimise kasvu kiirendama, kuid tõenäoliselt avaldub see mõju järgmistes kvartalites.
Vaatamata sellele, et esimese kvartali majanduskasv jäi paljudes riikides ootustele alla, oodatakse lähiaastatel mõõduka majanduskasvu jätkumist. Eestis soosivad seda endiselt soodne rahapoliitiline keskkond ja toetav eelarvepoliitika. Maailma majanduskasvu toetab USA eelarvepuudujääk. Kuigi ettevõtete ootused arengule Eestis on alates aasta algusest vähenenud, osutavad need mõõdukalt kiire majanduskasvu jätkumisele vähemalt lähikuudel. Samas on suurenenud majanduse järsu aeglustumise oht ja majandust mõjutavad riskid on pigem negatiivsed. Nende seas on nii väliseid riske, nagu Itaalias järsult suurenenud ebakindlus ja vabakaubanduse piiramisega seotud probleemid, aga ka kohalikud ohud, nagu konkurentsivõime langus.
Kuigi esimese kvartali majanduskasv oli märgatavalt aeglasem kui neljandas kvartalis, oli see Eesti pikaajalist kasvuootust arvestades üsna tugev. Ehkki majanduskasvu järsu aeglustumise risk on suurenenud, osutab keskne vaade siiski mõõduka kasvu jätkumisele lähiajal.
