Eelmisel aastal kasvas Eesti majandus välis- ja sisenõudluse toel esialgsete arvestuste järgi 3,7%. Välisnõudlus on aga tasapisi nõrgenemas ning Eesti majanduskasv ja sektorite kindlustunne on oma tipu juba ammu läbinud. Me prognoosime selleks aastaks 3% majanduskasvu (eelmine majandusprognoos oli 3,2%) – see peaks olema Eesti jaoks jätkusuutlikum, kui viie protsendi lähedased kasvud paar aastat tagasi. Järgmisel aastal peaks majanduskasv aeglustuma 2,7 protsendini. Samas on Eesti majandus heas tasakaalus – meie hinnangul püsib jooksevkonto lähiaastatel ülejäägis, riigirahandus tugev ja majapidamised suudavad korralikult säästa.
Pingeline tööjõuturg hoiab palgakasvu kiirena. Eelmiste aastate tugev majanduskasv on suurendanud oluliselt nõudlust tööjõu järele ja muutnud tööjõuturu väga pingeliseks. Kuigi vabade töökohtade määr möödunud aasta lõpus veidi alanes, on see jätkuvalt kõrge. Suur hulk Eestisse tööle saabunud võõrtöölisi on vaid osaliselt tööjõupuudust leevendanud. Meie hinnangul hoiab pingeline tööjõuturg palgakasvu kiirena – see aeglustub eeloleva paari aasta jooksul vaid 6% lähedale (eelmisel aastal kasvas keskmine brutopalk 7%).
Eesti ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime halveneb. Tööjõupuudus ja kõrged tööjõukulud suunavad ettevõtteid investeerima rohkem varadesse, mis aitavad tootlikkust parandada. Soodsad rahastamistingimused on investeeringutele toeks. Kuigi ettevõtete tööjõu tootlikkus on viimastel aastatel tugevama nõudluse toel paranenud, on selle kasv ikka veel tööjõukulude kasvust aeglasem. See aga halvendab ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet. Kõrged tööjõukulud võivad muutuda madala tootlikkusega ettevõtete jaoks tõsiseks riskiks, kuna nende käibekasv võib aeglustuda.
Ettevõtetel on oluline liikuda lähemale eksportimisele, mis aitab neil tootlikkust tõsta. Efektiivsuse parandamine muutub üha olulisemaks.
Hinnakasv aeglustub sel aastal. Tarbijahindade kasv, mis eelmisel kahel aastal püsis üle kolme protsendi, peaks sel aastal aeglustuma 2,9 ja järgmisel aastal 2,4 protsendini. Sel aastal mõjutab tarbijahindade korvi kõige enam alkoholi ning eluasemega seotud hindade väiksem kasv. Inflatsiooniga korrigeeritud netopalga kasv pidurdub sel aastal järsult, mis peaks meie hinnangul eratarbimise kasvu aeglustama. Samas kandub möödunudaastase tulumaksureformi mõju tõenäoliselt ka sellesse aastasse, mis peaks tarbimisele jällegi positiivsema efekti andma.
Negatiivsed riskid on suurenenud. Riskid, mis võivad käesoleva prognoosi baasstsenaariumit halvemaks muuta, on suurenenud. Need tulenevad peamiselt väliskeskkonnast (USA ja Hiina kaubanduskonflikti võimalikust eskaleerumisest ning geopoliitiliste pingete kasvust, Brexitiga seotud teemadest, poliitilistest pingetest EL-s jpm.), millel võib olla negatiivne mõju välisnõudlusele ja Eesti ekspordivõimalustele. Samas, ei saa välistada ka võimalusi, mis võivad väliskeskkonnale oodatust paremini mõjuda.
