Eesti majapidamiste säästud on nende kasutatava tulu suhtes üle Euroopa Liidu keskmise (10%) ning tunduvalt kõrgemad kui Soomes ja teistes Balti riikides. Sellise kõrge säästumäära põhjuseks on see, et meie majapidamiste tarbimiskulud on nende kasutatavast tulust madalamad. Möödunud aastal suurenes näiteks majapidamiste kasutatav tulu 8 protsenti, nende tarbimiskulud aga nominaalarvestuses 6 protsenti – seega on nende kahe näitaja vahe oluliselt suurenenud. Samuti on majapidamiste hoiustejäägi kasv kiirenenud.

Samal ajal tuleks arvestada, et majapidamiste säästmisvõime on väga erinev. Sääste on 86 protsendil Eesti leibkondadest ja nendes peredes, kus on võimalik säästa, pannakse kõrvale 14% sissetulekust. Kantar Emori andmetel saaks peamise sissetulekuallika kadumisel 3 kuud kuni aasta hakkama siiski ainult 28% peredest.

Säästumäär ei näita aga veel majapidamiste täielikku finantsseisu, sest see ei sisalda eluaseme investeeringuid. Kui arvestada neid mõlemaid näitajaid ehk kui vaadata majapidamiste lõplikku eelarveseisu, on ka see näitaja oluliselt paranenud, olles viimase 20 aasta kõrgeim – Eesti majapidamiste tulud ületavad nende kulusid ligikaudu 5% võrra.

Viimaste aastate kiire palgakasv on aidanud suurendada Eestis keskmise sissetulekuga inimeste osakaalu. Sissetulekute erinevus 20% kõrgeima ja madalaima sissetulekugrupi vahel on viimase kolme aastaga tublisti vähenenud. See on tingitud kõrgeima sissetulekugrupi osatähtsuse vähenemisest ning keskmiste sissetulekugruppide osakaalu tõusust.

Eesti majapidamiste võlg on küll 2009. aasta tipust (kui see ulatus 92 protsendini) alates vähenenud, kuid viimase viie aasta jooksul on see püsinud 70 protsendi tasemel nende kasutatavast tulust. See näitaja on küll kõrgem kui teistes Balti riikides, kuid oluliselt madalam kui kõikides Põhjamaades ja samuti allpool EL-i mediaani. Kantar Emori andmetel ei ole 23 protsendil peredest laenusid, liisinguid ja krediitkaarte ehk kohustusi pankade ees.

Kui vaadata ajaloos tagasi, siis on Eesti majapidamised suutnud säästa kõikidel majanduskriisi järgsetel aastatel ning nende eelarve on olnud ülejäägis. Enne majanduskriisi ajal, aastatel 2002–2007, majapidamised säästa ei suutnud (säästumäär oli isegi negatiivne) ning nende eelarve oli defitsiidis. Kriisi tulekuga pidid majapidamised seetõttu väga tugevasti oma tarbimist ja kohustusi vähendama. Praegu on majapidamistel suuremad puhvrid, millega saaksid nad võimaliku majanduskriisi korral paremini hakkama ning tarbimise ja kohustuste vähendamise vajadus oleks tagasihoidlikum.