Eesti Pank alustas sel nädalal kapitalinõude tõstmiseks Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikide teavitust vastavalt krediidiasutuste seaduses kehtestatud korrale, selgub Eesti Panga pressiteatest. Eesti Panga hinnangul on süsteemse riski puhver vajalik selleks, et maandada väikese ja avatud majanduse eripäraga kaasnevaid riske pankadele.
Süsteemse riski puhvri kehtestamine ei tähenda olulisi muudatusi pankadele Eestis, sest nende kapitalitase ületab alates augustist kehtima hakkavat 12,5 protsendi taset. "Eesti väike ja avatud majandus kujutab pankade jaoks süsteemset riski, sest välismõjude tõttu ootamatult halvenev majandusolukord võib väga kiiresti kaasa tuua laenumakseprobleeme erasektoris ja halvendada seeläbi pankade finantsseisu," ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.
Hanssoni sõnul on Eestis vaja Euroopa Liidu miinimumist kõrgemat kapitalinõuet, kuna Eesti majanduse muudab muutlikumaks nii keskmisest suurem investeeringute tase kui ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete väiksemad säästud võrreldes Euroopa keskmisega. Riski tekitab ka panganduse suur kontsentreeritus, kuna suurt osa pangandusest ohustavad valdavalt samadest riikidest ja majandussektoritest lähtuvad riskid.
Käesoleva aasta algusest kehtib Euroopa Liidus kommertspankadele ühtne 8-protsendiline kapitali adekvaatsuse miinimumnõue, mis on madalam kui Eestis aastatel 1997–2013 kehtinud 10 protsendi tase. Eesti Panga hinnangul ei ole määrusest tulenev nõude leevenemine Eesti pangandussektori jaoks põhjendatud, sest enamlevinud nõudest kõrgema kapitalinõude põhjuseks olnud süsteemne risk ei ole vähenenud.
Lisaks 1. augustist kehtima hakkava süsteemse riski puhvrile peavad Eestis tegutsevad pangad vastavalt eile jõustunud krediidiasutuste seaduse muudatusele hoidma 2,5 protsendi ulatuses kapitali säilitamise puhvrit. Erinevalt teistest puhvritest piiratakse selle nõude mittetäitmisel dividendide ja juhtkonna boonuste maksmist.
Seadus võimaldab Eesti Pangal kehtestada siinsetele pankadele ka vastutsüklilise puhvri nõude juhuks, kui on vaja maandada liiga kiirest laenukasvust tekkinud riske. Vastutsüklilise puhvri nõude kehtestamist ei pea Eesti Pank selle aasta teises ega kolmandas kvartalis vajalikuks.
