Sellegipoolest on kõigi kolme Balti riigi naised meestega võrreldes konservatiivsemad ja eelistavad pigem panku, kus neil on olnud varasemalt hea kogemus ja keda võib usaldada.
Uuringust selgus, et 38 protsenti Eestis elavatest naistest on lojaalsed ühele pangale, 62 protsenti naistest aga hoiab oma finantse või kasutab kahe või mitme panga teenuseid ning peab seda praktilisemaks. Lätis on naised ühele pangale lojaalsemad – üle poole ehk 62 protsenti naistest kasutab oma rahaasjade ajamiseks kodupanka ning ainult 38 protsenti kasutab mitut panka. Leedus eelistab vaid ühte panka 53 protsenti ning kahte või enamat panka 47 protsenti seal elavatest naistest.
Lisaks nähtub Kantar Emori uuringust, et kõigi kolme Balti riigi naised on pangavahetuse ja pangateenuste hajutamise osas meestega võrreldes veidi konservatiivsemad. Nad eelistavad ennekõike panku, kus neil on olnud eelnevalt hea kogemus. Samas, mehed on kõigis kolmes Balti riigis mõnevõrra altimad kasutama uusi panku ja pangateenuseid.
„Üldine trend on liikumas sinnapoole, et kliendid kasutavad mitme panga teenuseid ja neil on erinevad tooted erinevates pankades. Seda kinnitavad ka uuringu tulemused – suur osa kolme Balti riigi meestest, ent ka Eesti naistest ei kasuta enam vaid ühe panga teenuseid, vaid vaatavad rohkem turul ringi, katsetavad ja kasutavad uusi panku, nende teenused või lahendusi,“ selgitas SEB teeninduskvaliteedi ja klienditagasiside juht Anniki Toming.
Eestimaalane on harjunud kasutama oma kodupanka, tihti isegi siis, kui konkurentide juures võib teenuste hind olla soodsam. Üle poole vastanutest ehk 53 protsenti toob välja, et pikaajaline kliendisuhe, harjumus ja mugavus saada kõik vajalik ühe teenusepakkuja juurest on põhjusteks, miks nad soovivad olla vaid ühe panga kliendid. Ligikaudu kolmandik ehk 31 protsenti peab väga oluliseks toodete ja teenuste kättesaadavust ning pea sama paljud ehk 30 protsenti hindavad mugavaid digilahendusi. Ka teistes Balti riikides ollakse kodupangaga püsisuhtes samadel põhjustel. Panka ei vaheta harjumuse tõttu 45 protsenti lätlastest ja 40 protsenti leedulastest ning teenuste kättesaadavuse tõttu 34 protsenti Läti ja 29 protsenti Leedu elanikest.
Mitmekesised ja mugavalt kättesaadavad digilahendused on olulised Eestis naiste seas (30 protsento), Läti ja Leedu naiste hulgas aga vähem, vastavalt 17 ja 12 protsenti. Kuigi digitaalsed lahendused on laialdaselt ja kergesti kättesaadavad, on nende kasutamine ja eelistamine individuaalne ja sõltub mitmest tegurist, sealhulgas harjumustest, kättesaadavusest ja töökindlusest. Ühtlasi on erinevus ka vanusegruppide seas. Kuni 35-aastaste hulgas on pigem olulised digitaalsed lahendused, samas kui vanemate seas teenuste mugav kättesaadavus ja harjumus,“ kommenteeris Toming.
