25.07.2024 Neljapäev
Keskpank: pankade suur kasumlikkus väheneb tasapisi
Eestis tegutsevate pankade kasumlikkus oli 2024. aasta teises kvartalis endiselt suur, kuid see on tasapisi vähenemas, räägib Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar
Foto: RUP
Kommertspangad teenisid Eestis 145 miljonit eurot puhaskasumit, mida on küll ligikaudu 65 miljonit eurot ehk 30 protsenti vähem kui eelmisel aasta samal ajal, kuid tänavu maksti ka erakordselt palju dividende ja seetõttu oli tulumaksukulu väga suur.
"Kui selle aasta teises kvartalis maksid pangad tulumaksu 96 miljonit eurot, siis aasta varem 34 miljonit eurot. Samuti on vähendanud pankade kasumit asjaolu, et tasapisi alanevad turuintressimäärad vähendavad pankade intressitulu kiiremini kui intressikulu hoiustelt ja muudelt rahastusallikatelt. Vastupidine toimus, kui turuintressimäärad tõusid. Tavapärasest kõrgemat tulumaksukulu arvestamata oli pankade kasumlikkus ehk kasumi suhe varadesse siiski ligikaudu 45% kõrgem kui pikaajaline keskmine," rääkis Raudsaar.
Tema sõnul on pankade laenuportfell stabiilselt kasvanud. "Ettevõtete laenujääk oli juuni lõpus pisut üle viie protsendi suurem kui aasta varem. See annab tunnistust, et vaatamata majanduse nõrgale seisule ja intressimäärade harjumuspärasest kõrgemale tasemele püsivad ettevõtete investeeringud suhteliselt kindlad. Sektoriti on laenuportfell kasvanud siiski väga erinevalt. Kui energiasektoris, kus investeeritakse roheelektri tootmisse, püsib laenukasv üle 10 protsendi, siis raskemas olukorras oleva tööstussektori laenujääk on väikeses languses. Eluasemelaenude jäägi aastakasv on viimasel poolaastal püsinud kuue protsendi lähedal," ütles Raudsaar.
Ettevõtted ja majapidamised on Raudsaare sõnul siiani oma laenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud, kuid endiselt on võimalik, et viivislaenude maht ja laenukahjumid lähiaastal kasvavad. Juuni lõpus oli ettevõtete üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal 0,3 protsenti ja selliseid eluasemelaene oli 0,2 protsenti.
"Võrreldes aasta varasemaga on probleemsete elusasemelaenude osakaal küll veidi suurenenud, kuid mõlemad näitajad on viimase paarikümne aasta võrdluses siiski väikesed. Kasvanud on aga probleemsete laenude osakaal majapidamiste muude laenude hulgas. Need on kasvanud 2,6 protsendini. Seda on ligikaudu kaks korda rohkem kui paar aastat tagasi, kuid jääb natuke siiski alla pikaajalisele keskmisele. Ettevaates oleneb majapidamiste laenumaksevõime eelkõige olukorrast tööturul. Ehkki tööpuuduse märkimisväärset kasvu ei prognoosita, tuleb negatiivsemate stsenaariumite korral olla valmis ka viivislaenude osakaalu suurenemiseks," ütles Raudsaar.
Märksõnad
