„Tänu mõõdukana püsinud tööpuudusele ja nominaalpalga kasvule on eluasemelaenuturg olnud nõrgale majandusseisule vaatamata üsna aktiivne. Eluasemelaenude jäägi aastakasv on alates kevadest tasapisi kiirenenud ja oli septembri lõpuks 7 protsenti,“ tõi Raudsaar pressiteates välja.
Uuest aastast kehtima hakkav automaks on ökonomisti sõnul pannud inimesi enne aastavahetust autot soetama ja autoliisingut kasutama.
Ettevõtete laenunõudlus on pigem tagasihoidlik
„Kolmandas kvartalis oli väljastatud autoliisingute maht 26 protsenti suurem kui aasta varem. Selle aasta septembriga võrreldes on autoliisinguid rohkem väljastatud vaid ühel kuul – 2021. aasta septembris ehk siis ajal, mil teisest pensionisambast võeti ulatuslikult raha välja. Autoliisingu jäägi aastakasv on pigem mõõdukas, jäädes 4 protsendi juurde, sest aasta esimeses pooles oli uute liisingute maht veel tagasihoidlik,“ märkis Raudsaar.
Krediitkaardilaenude ning tarbimislaenude kasvu mõjutas tema sõnul tugevasti Coop Finantsi aprillikuine ühinemine Coop Pangaga. Isegi kui see struktuurne muudatus välja arvata, oli augusti seisuga krediitkaardilaenude ja tarbimislaenude portfelli jäägi aastakasv üsna kiire, vastavalt 9 protsenti ja 7 protsenti.
Ettevõtete laenunõudlus on Raudsaare sõnul tegevusalade arvestuses viimastel kuudel ühtlustunud ning üldiselt on pigem tagasihoidlik. Augusti lõpus oli ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute jääk 3,6 protsenti suurem kui aasta varem.
„Ettevõtetel oli vähem huvi investeeringuid suurendada ja laenu võtta ajal, mil kasumid kahanesid, tootmisvõimsus oli paljudes sektorites alarakendatud ning intressimäärad harjumatult kõrged. Kui need tegurid pöörduvad, võib oodata laenukasvu mõningast kiirenemist. Energiasektor on viimased paar aastat olnud laenukasvu esirinnas, kuid praeguseks on laenukasv peatunud,“ selgitas ökonomist.
Teisalt on tema sõnul lõppenud tööstusettevõtete ligikaudu kaks aastat ja logistikaettevõtete ligi kolm aastat kestnud laenuportfelli vähenemine. „Kokkuvõttes on laenukasv sektorite lõikes mõnevõrra ühtlustunud. Kiireima laenukasvuga sektoriks on taas tõusnud kinnisvara- ja ehitussektor,“ märkis ta.
Raudsaar tõdes, et Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenukasv on euroala kiireimate seas. Augustis oli Eesti laenukasvu kiiruselt esikolmikus nii majapidamiste kui ka ettevõtete sektoris. „Eesti suhteliselt kiire laenukasv näitab, et hoolimata nõrgast majanduskeskkonnast pole investeeringute osakaal märgatavalt vähenenud ja ligipääs pangalaenudele on jäänud heaks. Kuigi laenude kättesaadavus on Eestis endiselt piisav, seab meie ettevõtted välismaiste konkurentidega võrreldes keerulisemasse olukorda laenude kõrgem hind, kuna intressimäärad on kõrgemad,“ märkis ökonomist.
