Kui kümme aastat tagasi ja pärast majanduskriisi võis Eesti erasektori võlakoormust pidada liiga suureks, siis selle nüüdne tase on majanduse alusnäitajatega paremas kooskõlas, ütles Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar pressiteate vahendusel.
Eesti ettevõtted laenasid mullu eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, millest võetud laenud kasvasid ligi 6 protsenti. Kuna välismaalt ja mujalt laenati tagasihoidlikult ja mitu suurettevõtted ostsid aasta lõpus tagasi varem väljastatud võlakirju, suurenes ettevõtete koguvõlg vaid 1 protsendi võrra.
Raudsaare hinnangul oleneb võla edasine kasv eelkõige ettevõtete investeeringutest. Väiksemad investeeringud tähendaksid küll võlakoormuse edaspidistki vähenemist, aga majanduse kasvuvõimekusele mõjuks see halvasti.
Majapidamiste laenukasv oli mullu suhteliselt kiire, kuid viimastel kuudel tempo aeglustus mõnevõrra. Valdava osa kasvust moodustasid pankadest võetud eluasemelaenud ja autoliising.
Eesti majandus oli eelmisel aastal välismaa suhtes endiselt netolaenuandja ja finantsvarade netoväljavool oli 860 miljonit eurot ehk üle 3 protsendi SKP-st. Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvarasid kui sealt kaasanud. Raudsaare hinnangul tuleneb erinevus möödunud kümnendiga sellest, et Eesti majapidamised säästavad rohkem ja ettevõtted investeerivad vähem.
