19.09.2018 Kolmapäev
Eesti püsis ÜRO inimarenguindeksis 30. kohal
Eesti püsis ÜRO inimarenguindeksis väga kõrge inimarenguga riikide nimekirjas, paiknedes 189 riigi hulgas sarnaselt mullusega 30. kohal.
Eesti inimarenguindeksi (HDI) väärtus kasvas aastaga 0,003 punkti võrra 0,871 punktini.
ÜRO avaldatud aruandes hoiab nagu möödunud aastalgi esikohta Norra, millele järgnevad Šveits, Austraalia, Iirimaa ja Saksamaa. Rootsi jagab väga kõrge inimarengu riigina seitsmendat kohta, Soome oli 15. kohal.
Eesti lähiriikidest paiknevad Leedu ja Läti samuti väga kõrge inimarenguga riikide seas vastavalt 35. ja 41. kohal. Leedu tõusis pingereas ühe ning Läti kahe koha võrra, Venemaa püsis sarnaselt eelmisele aastale 49. positsioonil.
Alates 1990. aastast on Eesti keskmine oodatav eluiga sünnimomendil pikenenud 8,3 aasta võrra 77,7 eluaastani. Rahvamajanduse kogutulu (GNI) on sellel perioodil kasvanud 81,4 protsenti 28 993 dollarini, arvestades ostujõudu (PPP). Möödunud aastaga võrreldes kasvas GNI 4,8 protsenti ehk 1348 dollari võrra.
Hariduse omandamisele kulunud aastate mediaan on 1990. aastaga võrreldes suurenenud 3,4 aasta võrra 12,7 aastani, mullu oli see näitaja 12,6 aastat. Sünnimomendil oodatav hariduse omandamiseks kuluv periood on pikenenud kolme aasta võrra 16,1 aastani, mis on püsinud stabiilsena viimases kolmes avaldatud aruandes.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT), arvestades ostujõudu, kasvas mullusega võrreldes 4,9 protsenti 29 481 dollarini. Rootsi vastav näitaja on 46 949, Soomes 40 586, Leedul ja Lätil vastavalt 29 524 ja 25 064 dollarit. Venemaa SKT arvestades ostujõudu oli ÜRO andmetel 24 776 dollarit.
