Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo sõnul on turism oluline osa Eesti majandusest, andes kümnendiku ekspordist. Seetõttu on oluline tegutseda selle nimel, et turiste tuleks rohkem ja nad jääksid siia kauemaks.
„Turism ei ole ainult hotellid ja spaad, väliskülastajate teenindamisest saadav tulu on olulisemalt laiapõhjalisem alates juuksurist kuni näiteks raviteenusteni välja,“ ütles Palo. „Lisaks on turism valdkond, kus võimalused ei piirdu vaid Tallinna ja teiste suuremate keskustega, vaid me näeme tegusaid ettevõtjaid üle kogu Eesti – Setumaast Ida-Virumaani, kus külastajad hindavad just kohalikku autentset keskkonda ja pärandit ning võimalust kogeda midagi unikaalset.“
Kui möödunud seitsmel aastal keskendus riik turismi toetades peaasjalikult turismiobjektide ehitamisele ja renoveerimisele, siis järgnevatel aastatel on peamine ülesanne kogu olemasolev sektor võimalikult efektiivselt tööle panna. Jätkatakse Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisega välisturgudel. Luuakse regiooniti terviklikud arenguplaanid Eesti eri piirkondadele, et turist jõuaks üht piirkonda külastades võimalikult paljude samas piirkonnas asuvate turismiatraktsioonideni.
Palo sõnul on oluline veelgi laiendada turistidele huvipakkuvate atraktsioonide valikut, mis motiveeriks nii Eestisse tulema kui ka siia kauemaks jääma – me tahame, et rohkem turiste oleks siin kauem kui ühe öö. Seejuures eelistatakse sellised uusi projekte, mis ei too külalisi ainult suvisel tipphooajal. Seetõttu on riik valmis õla panema uue pereatraktsiooni loomisele, rahvusvahelise messi- ja konverentsikeskuse ehitamisele ning väikesadamate võrgustiku arendamisele.
„Kokku on nende kolme suure uue projekti peale 2017 aastani 33 miljonit eurot. Seda ei ole palju, kuid see võiks olla abiks, et aidata erasektor üle esimesest investeerimiskahtlusest. Toetus on mõeldud tõukeks, et asi saaks alguse.“ ütles Palo.
Eesti riikliku turismi arengukava eelarve aastateks 2014-2017 on 76,4 miljonit eurot, millest Eesti kui reisisihtkoha tutvustamisele ja turundamisele on planeeritud 20 miljonit eurot, rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide väljaarendamisele (perekeskus, sadamad, konverentsikeskus) 33 mln eurot, rahvusvaheliste sündmuste korraldamisel osalemisele ja nende toetamisele 3 mln eurot ning piirkondlike turismitoodete arendamisele 20,4 mln eurot. Täpsem maht ja jaotus selgub pärast Euroopa Liidu 2014–2020 struktuurivahendite eelarve kinnitamist.
2014.a. esimeses kvartalis ööbis Statistikaameti andmeil Eesti majutusettevõtetes 325 591 välisturisti. Võrreldes 2013.a. sama perioodiga kasvas nende arv 7%, mis on viiendat aastat rekordiline. Ka siseturismis oli rekord - Eesti majutusettevõtetes ööbis 217 486 siseturisti, mis on 2,6% enam kui aasta varem.
Enim turiste tuleb Eestisse Soomest, Venemaalt, Saksamaalt ja Rootsist.
