Toetus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise alusel. Toetus jaguneb kolme põhilise tegevuse vahel: turismitoodete ja sihtkohtade arendamise tegevused, turisminõudluse suurendamise tegevused ja külastajateekonna arendamise tegevused. Sõltuvalt tegevusest on EL-i rahastuse osakaal toetusmeetmest 73–85 protsenti, selgub eelnõust. Tulemusnäitajaks aastaks 2029 on seatud 600 väike- ja keskmise suurusega ettevõtet, mille lisandväärtus töötaja kohta on suurem.
Eelnõu seletuskirja kohaselt vähenes reisipiirangute ja nõudluse suure languse tõttu Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) baromeetri andmetel rahvusvaheline turism 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga maailmas keskmiselt 73 protsenti, samas kui Eestis langesid välisturistide ööbimised ligi 70 protsenti. Viimati oli välisturismi maht Eestis nii madal aastatel 1999 ja 2000, kui Eesti polnud veel liitunud EL-iga ning oli reisisihtkohana avastamata maa nii Euroopas kui ka kaugemal. Turismisektor moodustab MKM-i andmetel 2 protsenti Eesti majandusest, hõlmab 25 000 töötajat ehk 5 protsenti ettevõtetes hõivatutest ja 4000 ettevõtet ehk 4 protsenti kõigist Eesti ettevõtetest.
Seletuskirja järgi on Eesti tuntus maailma kontekstis nii üldiselt kui ka reisisihtkohana täna madal. Kaugemates riikides Eestisse reisimist pakkuvate reisikorraldajate tagasiside põhjal saab väita, et Eestisse reiside müümist suuremas mahus takistab elanikkonna madal teadlikkus Eestist kui reisisihist. Seega on ministeeriumi hinnangul järjekindel panustamine riigi üldise tuntuse ja maine parendamiseks läbi turundustegevuste vajalik.
